Bret-Gregor Maidre
Tervise Arengu Instituut avaldas 21. septembril uudise, mille sisu ei olnud kõige ilusam – uuringu kohaselt on meie kooliõpilastest ülekaaluline iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Numbrid kasvavad vanusega.
Eelmainitu on väga kurb. Mis on eriti kurb, on see, et tegu ei ole tühipaljaste numbrite või sõnakõlksuga, vaid millegagi, mis on tänavapildis iga päev nähtav. Pargis istuvad jõnglased ajavad kambakesi näost sisse krõpse, värvilisi komme, karastusjooke ja muid kahjulikke poolfabrikaate; inimeste toidukorvid on täis rasvaseid lihatooteid ja kaloririkkaid piimatooteid ning kiirtoiduketid teenindavad aina rohkem ja aina nooremaid inimesi.
Uuringu kohaselt suureneb probleem koos vanusega: esimeses klassis on ülekaaluliste õpilaste osakaal 27%, neljandas klassis aga juba 33%. “Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kasvunormide järgi olid Eestis kõigist uuritavatest 2% alakaalulised, 68% normaalkaalulised, 18% ülekaalulised ja 11% rasvunud,” kirjutab TAI.
Arvan, et selline asi ei tohi jätkuda, kuna tervis on miski, mida inimene ei saa osta, müüa ega vahetada. Oluline on tervise eest hoolitseda eriti noorena, kuna mida külvad noorena, seda lõikad vanana. Ei pea enam kellelegi selgeks tegema, et ülekaalulisus suurendab kõikide tervisehädade riske. Mis veel enam – kui inimene on harjunud kehvasti toituma juba noorelt, on harjumuste süvenedes elu ümber korraldada väga keeruline ning tihti jäävad inimesed elu lõpuni üritama.
Rohkelt on juhtumeid, kus inimene võtab endale eesmärgiks kaotada kaalu ning liikuda rohkem, ent langeb mõni aeg hiljem endiste toitumisharjumuste küüsi, ning neid, kus keegi läheb maovähendusoperatsioonile, mis lõppeb sellega, et ollakse mõne aasta pärast samal operatsioonilaual. Vundamenti on raske hävitada. Kui ülekaalulisus läheb samas suunas edasi, võime arvestada sellega, et ühiskonnas saab olema rohkem mentaalsete probleemidega motivatsioonipuudusega indiviide, kui kunagi varem.
Fakt on see, et tervislik toitumine soodustab organite paremat tööd, intellektuaalset võimekust ja paremat vaimset tervist. Selleks, et seda kõike hoida, on vaja teha kasvatustööd maast madalast – vanemad peavad oma laste toidukausi luubi alla võtma ning palju saab ära teha ka kooliharidus. Krõpsud, jäätised, kommid, saiakesed ja kõik muu tuleb jätta pidupäevaks, harvemaks juhtumiks või hädaolukorraks. Tervislik toitumine peab olema standard. Tervislikul toitumisel tuleks jälgida eelkõige toidupüramiidi ja taldrikureeglit. Tuleb meeles pidada, et toitumine oleks mitmekesine – esindatud peaksid olema kõik toidugrupid ning samuti tuleb palju vett juua.
Kindlasti ei tohi minna teise äärmusesse – alatoitumine kahjustab samuti organeid, aju arengut, vaimset tervist ning suureneb erinevate haiguste risk. Tuleb leida kuldne kesktee – toitumises tuleb olla mõõdukas ja kõiki toidugruppe süüa mõõdukalt.
Tervislik toitumine on üks peamisi viise, kuidas inimene saab enda tervist hoida. On mõistlik investeerida nii füüsilisse kui ka vaimsesse heaollu ning mõelda pikemat perspektiivi silmas pidades, et vanaduspõlv oleks samuti nauditav ega kulgeks valede toitumisharjumuste tõttu tekkinud haiguste küüsis. Siinkohal ärge unustage tarkusetera, mis ütleb meile: „Terves kehas terve vaim.“
