Henry Kaldas
Läinud laupäeva hommikul ärgates valdasid Raplamaa jalgpallihuvilisi kahetised tunded – öösel avaldatud uudis hooaja enneaegsest lõpust pani ühe silma kurvastama, kuna jalgpalli enne järgmist kevadet Kesklinna kooli staadionil ei näe. Samal ajal teine silm naeris, sest otsus tähendas seda, et tuleval hooajal näeb kodulinnas esiliiga B kohtumisi.
Tavapärasest veidi hiljem, maikuu lõpus alanud hooaja hakul ütlesid kõik mängijad ja treenerid eesmärgiks justkui ühest suust: pääseda esiliiga B-sse! Soov lunastada pääs aste kõrgemale on olnud meeskonnas juba mõnda aega, kuid seni polnud see õnnestunud.
Esindusmeeskonna peatreener Alo Bärengrub rääkis: ’’Eelmisel aastal hakkasime mõtlema vaikselt ELB-sse (esiliiga B) tõusu peale, kuna hooaja algus andis tulemuste osas lootust. Korjasime järjepidevalt võite. Tagasihoidlikult ütlesime eesmärgi ka välja, aga pärast suvepausi enam nii sujuvalt ei läinud ning hooaja lõpuks olime tabeli keskel. Oleme aasta-aastalt kohta ja tulemust parandanud ja kasvanud.’’
Sel aastal loksusid asjad lõpuks soodsalt paika. ’’Koosseis on hooaegade vahel uuenenud ja oma noored on ka edasi arenenud ning kandvamat rolli hakanud mängima. Kindlasti on suur abi olnud ka füsioterapeut Marii Meinbergist, kes aitas täiustada treeningprotsessi ja jõutreeninguid,’’ loetles peatreener suure kordamineku peamisi põhjuseid.
Esimesest voorust mais kuni viimase vooruni oktoobris püsis Raplamaa JK edasipääsu tagavas esikolmikus. Pikka aega hoiti suisa tabeliliidri positsiooni. 22 liigakohtumisest II liiga lõuna/lääne tsoonis võitis RJK 14, viigistas 4 ning tunnistas vastaste paremust 4 korda. Palle löödi teiste võrku 59 korral ning nopiti enda võrgust 32 juhul. Pidamata jäid hooaja viimased 4 kohtumist.
Meist eespool lõpetasid FC Kuressaare II ja ’’igipõline II liiga võitja’’ Paide LM III. Nendel aga kõrgemale tõusmiseks õigust ei ole. Mainitud meeskondadest esimene pakkus meile ka lõppenud hooaja kõige valusama kaotuse, kui Väikeste karikavõistluste poolfinaalis Raplas tunnistasime saarlaste nappi 1:0 paremust.
“Oleks väga tahtnud rahvusstaadionil finaalis mängida,’’ võttis Bärengrub asja lühidalt kokku. Tipneri karikavõistluste raames tunnistasime pärast tugevat võitlust hetkel Eesti meistritiitli poole sammuva FCI Levadia 5:0 paremust.
Hooajaga jäi peatreener loomulikult rahule. ’’Hooaeg möödus üldiselt hästi, kuid mõningaid punktikaotusi oleks tahtnud vältida. Mängijaid oli piisavalt, keda mängitada ja kellega roteerida. Eesmärk oli ELB-sse tõusta ja see sai teoks, seega võib vägagi rahul olla ning selle üle rõõmu tunda. Klubi ja Raplamaa jaoks on see suur asi.’’
Praegu on plaanis pikast hooajast puhata. ’’Mängijad on puhkuse igati välja teeninud ja nüüd puhkavad. Kindlasti soovime meeskonnaga kordaminekut ka koos tähistada.’’ Vaatamata puhkusele käib ettevalmistus juba uueks hooajaks.
Peatreener Bärengrub: ’’Mõtted on uue hooaja juures ja protsessid juba liiguvad selles suunas. Varsti on vaja jälle ettevalmistuse ja trennidega pihta hakata. Samal ajal on vaja tegeleda komplekteerimise, litsentseerimise ja kõige muuga. Koos eduga kaasnevad ka erinevad kohustused ja võimalused ning selles osas on vaja klubil kasvada.
Uus hooaeg saab olema kindlasti huvitav, põnev, kuid ka raskem ning see väljakutse on vaja vastu võtta nii treeneritel kui ka mängijail. Ootan põnevusega uut hooaega. Loodan, et meie eduga tuleb kaasa kogu klubipere ja kogukond, kes võiks meid uuel hooajal igal moel toetada ning saata läbi hooaja.’’
Duubelrivistus lõpetas liigatabeli keskel
Sel aastal jooksis väljakule pärast paariaastast pausi ka RJK duubel. III liiga lääne tsoonis teenis peamiselt noortest oma klubi kasvandikest ja kogenud omakandi meestest komplekteeritud meeskond 12 klubi seas tubli 5. koha. 22 liigakohtumisest võitis meeskond 8, viigistas 8 ja kaotas 6 kohtumist. Meeste juhendaja on Türgist pärit Yilmaz Sahin, kelle jaoks oli tegemist tundmatus kohas vette hüppamisega.
’’Ma ei osanud midagi oodata ei siinsest liigatasemest ega meie palluritest. Kui vaatan tagasi nendele 22 kohtumisele, siis oli väga erineva tasemega mänge ja vastaseid. Leian, et meie mängijad on paremad, kui nad arvavad, et nad on. Mul on suur rõõm nendega koos töötada,’’ võttis Sahin hooaja kokku ja lisas: ’’Kõik kohtumised peale kahe olid võidetavad ning lootsin hooaja lõpetada kolmandal kohal. Ütlesin selle eesmärgi ka mängijatele välja ja usun, et olime üks tugevamaid meeskondi liigas. Seda aga ei juhtunud, kuid vaatan suurt pilti ja see on väga lubav.’’ Tõele au andes võib öelda, et loodetud kolmas koht oli terve hooaja vältel käeulatuses, kuid libises paar vooru enne lõppu näppude vahelt ära.
Uuele hooajale vaatab peatreener Sahin vastu optimistlikult: ’’Kuigi meie meeskond on noor, on meil head mängijad ja treenerid. Suureks abiks on ka meie peagi valmiv sisehall, mis aitab meie arengule kindlasti kaasa. Usun, et lapsevanemate ja toetajate abiga oleme ühel päeval suur jõud Eesti jalgpallis.’’ Yilmaz Sahini ambitsioonid on sarnaselt kodumaa, jalgpalli suurriigi Türgiga suured.
’’Kuigi võõras riigis elamine on väljaspool minu mugavustsooni, meeldivad siinsed inimesed ja elu mulle väga. Praegu näen vaeva, et õppida eesti keelt ja kultuuri, et õpetada pallureid eesti keeles. Mul on üht-teist tõestada oma karjääris ja ma plaanin seda teha siin, Raplas, aidates oma parimate teadmistega, et luua üks vinge lugu,’’ ütles peatreener ja lõpetas eestlaste jaoks vaat et kõige tähtsama ülestunnistusega: ’’Olen Eestis õnnelik, mulle meeldib mu töö ja pallurid, keda treenin, ning mulle on isegi saun meeldima hakanud.’’
Ootame uut hooaega meiegi ning loodetavasti saavad palliplatsil ’’saunas’’ käia ikka vastased.
