Kiirtestimine aitab koolid hoida ohutult avatuna

Liina Kersna, haridus- ja teadusminister

Möödunud nädalal alustasid kõik Eesti koolid õpilaste ja koolitöötajate kiirtestimisega, et tuvastada võimalikult varakult tõenäolised viirusekandjad. Neid teste tehes on Eesti koolipered andnud üheskoos olulise panuse, et koolid saaksid olla võimalikult turvaliselt avatud, aga ka üldisemalt viiruse leviku takistamisse ühiskonnas. Aitäh kõigile koolijuhtidele, õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele!

ÜRO, Maailmapanga, Euroopa Komisjoni ja ka UNESCO analüüside järgi tekitab pikaajaline koolide sulgemine märkimisväärseid õpilünki, sest distantsõpe lihtsalt pole nii tõhus kui tavapärane õpe. Seda on kinnitanud ka meie enda koolides distantsõppe kohta läbi viidud uuringud. Tekkinud õpilünkadel on mõju ka õpimotivatsioonile – kui õpilane ikka lünklike teadmiste tõttu uuest osast enam aru ei saa, kaob üsna ruttu ka õpihuvi. See omakorda mõjutab järgnevaid õpitulemusi ning edasisi haridusvalikuid.
Oleme kolmandas koroonalaines võtnud eesmärgiks hoida koole avatuna nii kaua kui võimalik ning vältida üle-eestilist koolide lausalist sulgemist. Üks oluline usaldusmeede viiruse leviku takistamiseks on kogu koolipere regulaarne kiirtestimine. Alustasime sellega möödunud nädalast.
Palusime kõigil koolijuhtidel anda teada, kuidas esimene kiirtestimise nädal nende koolis möödus. Kokku on Eestis sel õppeaastal 517 üldhariduskooli. 8. novembri õhtuks olid oma vastused edastanud 457 kooli ehk saame esimese kiirtestimise nädala kokku võtta 88% üldhariduskoolide andmete põhjal.
Kokku testiti küsitlusele vastanud koolides üle 95 000 õpilase ja enam kui 19 000 töötajat. Keskmiselt testiti koolides 77% kõigist õpilastest ja 88% töötajatest. Kõige vähem oli testimisi Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus paljud koolid olid distantsõppel. Suurim testitud õpilaste osakaal oli Saaremaa, Tartumaa ja Jõgevamaa koolides.
Testimisest keeldunuid oli koolides keskmiselt 8% õpilastest, kuid varieeruvus on koolide lõikes üsna suur. 63 koolis ei keeldunud testimisest ükski õpilane, samas on ka üksikuid koole, kus keeldunud on pooled või enam kui pooled õpilastest.
Küsitlusele vastanud koolides said nädala jooksul positiivse kiirtesti tulemuse 849 õpilast ja 108 koolitöötajat ehk kokku tuvastati 957 positiivset kiirtesti. 198 koolis ei olnud ühtegi positiivset testitulemust.
Esimese testimisnädala andmete põhjal saame öelda, et suutsime tuvastada üle 900 võimaliku nakkusekandja ning saime seega kiirelt reageerida ning võimalikud viirusekandjad PCR-testi tegema suunata. Nii mõnigi viiruseahel sai tänu sellele katkestatud. Erilist heameelt teeb, et väga paljud koolid on nende andmete põhjal viirusevabad. See näitab, et koolide lausaline sulgemine viiruse aktiivse levimise ajal pole õigustatud.

Rapla maakonnas testis end üle 2300 õpilase
Rapla maakonna koolidest oli 8. novembri õhtuks oma andmed edastanud 90% koolidest, kellele küsitluse saatsime. Koolidest saadud info põhjal teame, et Rapla maakonnas testis end 2353 õpilast ja 648 töötajat. Keskmiselt testiti koolides 80% kõigist õpilastest ja 85% töötajatest. Testimisest keeldus 163 õpilast.
Küsitlusele vastanud koolides said nädala jooksul positiivse kiirtesti tulemuse 23 õpilast ja üks koolitöötaja. Kokku tuvastati kiirtestimise tulemusel koolides seega 24 positiivset tulemust.

Vaktsineerimine on parim viis end ja teisi viiruse vastu kaitsta
Euroopas oleme noorte vaktsineerituse tasemelt 15. kohal, meist oluliselt rohkem on noori vaktsineeritud näiteks Portugalis, Hispaanias, Belgias, Soomes, Norras, Islandil, Prantsusmaal ja Taanis.
Teiste riikide kogemused on näidanud, et vaktsineerimine hoiab viiruse levikut kontrolli all ning vähendab oluliselt raskete haigusjuhtude tekkimist. Ka koolid saavad seal toimida oluliselt stabiilsemalt.
Rapla maakonnas on praegu ligi 52% üle 12-aastastest õpilastest täielikult vaktsineeritud või viimase 180 päeva jooksul haiguse läbi põdenud. Eesti keskmine on 54%. Üldhariduskoolide töötajatest on Rapla maakonnas täielikult vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud üle 86,4% (Eesti keskmine 86%).
Rapla maakonnas on kolm kooli, kus õpilaste vaktsineeritus on üle 60%.
Teame, et viirus levib eelkõige vaktsineerimata õpilaste hulgas. Paraku saab viirus kätte ka juba vaktsineeritud õpetajad, kellel on kevadel tehtud vaktsiinide mõju hakanud vähenema. Seetõttu on väga oluline esimesel võimalusel lasta teha tõhustusdoos. Tõhustusdoosiga on Rapla maakonnas praegu vaktsineeritud vaid 6% haridustöötajatest.
Koos kiirtestimise sisseviimisega koolides jõustus pärast koolivaheaega uus lihtsustatud karantiinikord. Vaktsineerimata lähikontaktsed peavad tegema PCR-testi alates 4. päevast pärast koroona-positiivse testitulemuse saanud inimesega toimunud lähikontakti ning olema koolist eemal kuni testi vastuse saamiseni. Nii loodame võimalikud nakkusahelad varakult katkestada.
Vaktsineeritud haigustunnusteta õpilased ei pea testima ega jääma lähikontaktsena karantiini.
Eestis on lubatud COVID-19 vaktsiiniga vaktsineerimine alates 12. eluaastast. Suur tänu kõigile, kes on vaktsineeritud. Näeme, et kui koolipere vaktsineerituse tase on kõrge, saab kool stabiilsemalt toimida.
Edasi on kavas jätkata nende koolipere liikmete testimist, kes pole vaktsineeritud või haigust läbi põdenud. Igal koolil on väga suur võimalus teha kõik selleks, et nakatumist vähendada – kasutada kõiki viiruse leviku vähendamise meetmeid, et saaksime oma hariduse hoida avatuna.