Udo Knaps
Seoses 24. novembri Raplamaa Sõnumites ilmunud looga „Transpordiamet otsib…“ meenub, et olen selle Valgu-Lipa probleemse ristmikuga tuttav juba 1965. aastast. Siin sõitsime bussiliine Lipa-Metskülasse ja läbi Valgu-Päärdu ka Märjamaale.
Kui kunagi ehitati Päärdu-Raikküla maanteele Lipa kohal ümbersõit, jäi see tee ka Lipa suhtes kogu pikkuses peateeks. Ümbersõidu ühendamine Lipa-Raikküla teega sai aga liiklusohtlikult teravnurkse ristmikuga. Muidu on ristmik avar ja pikad sirged ahvatlevad juhte kiirust ületama. Valgu poolt sõites on pikk sirge ja kui juhtub metsavahe veel libe olema, siis laugjat kurvi Lipa teele välja ei võta ja nii libisevadki üle tee võpsikusse.
Raikküla poolt sõites samuti pikk sirge ja ristmikku ei märkagi, kui oled nagu peateelt Lipa kohalikule teele sõitnud. Siin peaks nagu suunatuld paremale näitama, kuigi tee on sirge…
Kõige probleemsem on Lipa poolt sõitmine peateele, siin on sirge tee Raikkülani välja, aga paremalt suubub terava nurga all Valgu peatee. Ristmikule välja sõites jääb bussijuhi vaateväljale ette just bussi parem külg koos uksega ja sageli peab juht roolis püsti tõusma, et midagi näha. Mis siin pattu salata, ma lõpuks tegin nii, et ristmiku ületasin mööda vasakut vastassuuna vööndit, et harva, kui Valgu poolt sõiduk juhtub tulema, siis on lihtsam kokkupõrget vältida.
Et kohalike „naljahammaste“ indu „maha jahutada“, arvan, peaks siinkohal postid ära jätma ja kogu selle ülemõõdulise ristmiku laiuse ära kasutama (praeguses variandis oli kolmandik ristmiku laiusest piiratud postidega) ja pideva telgjoone maha kandma ristmiku keskjoonele. Seega jääb endiselt võimalus Raikküla poolt sõites sirgelt oma teepoolel püsida nagu ennegi. Vastassuunas aga peaks ristmikule sõitma ainult täisnurga all. Nii on kõige ohutum.