Eve Peeterson,
Startup Estonia juht
Tehnoloogiasektoris tegutsevad Eesti iduettevõtted kasvavad aastas ligi 30%, mis ületab oluliselt Eesti SKP kasvu. 2030. aastaks on iduettevõtete asutajate eesmärk kasvatada Eesti tehnoloogiasektori ja iduettevõtete panust Eesti SKP-sse 30%-ni. Mida peame tegema tänasest paremini?
Eesti iduettevõtete edu on läbi aastate toetanud meie tugev digiriik, hea rahvusvaheline maine, riigi ja otsustajate usaldus, tugev ökosüsteem ja tugiorganisatsioonide võrgustik, aga ka Eesti inimeste ettevõtlikkuse ja julguse kasv. Tehnoloogiasektor ja valdkonnas tegutsevad iduettevõtted on tänaseks kasvanud Eesti üheks suurima potentsiaaliga majandusharuks ning meie kokkuhoidev startup-kogukond on eeskujuks nii Euroopale kui ka kogu maailmale.
Eestist pärit globaalsed edulood on meie väikese riigi kinnitanud maailmakaardile ning kohalikud ettevõtjad ei pea enam selgitama, kust me tuleme ja milleks me võimelised oleme. Oleme töökad, oleme õppinud kogemustest, edust ja ebaõnnestumistest ning tõestanud maailmale, et oleme võimelised üles ehitama edukaid ja väärtuslikke ettevõtteid, arendama ja viima Eestis loodud tooteid ja teenuseid globaalsetele turgudele.
Kõik loetletu on oluline edu alus, kuid kiiresti arenevas ja konkurentsitihedas iduettevõtete maailmas jääb täna sellest paraku väheks.
Mida peame tegema, et teised riigid meist mööda ei kihutaks?
Täna näeme, et Eesti idusektori edasiseks arenguks peame panustama senisest palju enam teaduspõhisusse ning kaasama idusektorisse Eesti ülikoole ja meie teadlasi ning toetama ka regionaalset arengut, et iduettevõtted ei oleks koondatud Tallinnasse ja Tartusse.
Kõrgtehnoloogia kasutamine äris on muutumas aina tavalisemaks ning Eesti on väga hea riik uute innovaatiliste toodete ja teenuste turule toomiseks. Eeldused maailmatasemel innovatsiooni loomiseks ja teadusmahukates valdkondades läbilöömiseks on meil loodud.
Eesti inimesed on haritud ning meil on kasvamas uus põlvkond iduettevõtjaid, kes soovivad luua maailmatasemel innovatsiooni. Noorte iduettevõtjate põlvkonna soov on tuua turule teaduslikud avastused ning arendada tehnoloogial ja innovatsioonil põhinevaid tooteid. Meil on kasvamas uus põlvkond ettevõtjaid, kes usub, et suudab lahendada maailma jaoks olulisi probleeme ning teha seda ka kasumlikult.
Eriti hea meel on näha, et turuosalised keskenduvad senisest rohkem koostööle, mitmekesisusele ja regionaalsele arengule. Regionaalset iduettevõtlust arendavad programmid ja iduettevõtetele mõeldud projektid muutuvad järjest olulisemaks, samuti mitmekülgsuse kasvamist soodustavad ja noortele suunatud arenguprogrammid, mis arendavad startup-mõtteviisi.
Innovatsioonil ja kõrgtehnoloogial põhinevate toodete ja teenuste arendamist pärsib aga täna kohaliku kapitali kättesaadavus. Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arendamine nõuab reeglina suuremat kapitali ja pikemat arendustsüklit ning sellega kaasnevad ka kõrgemad riskid investori jaoks. Eesti investorid on täna paraku koondunud tarkvarapõhistesse valdkondadesse ning investeeringuid ei planeerita või koguni välistatakse sellistes valdkondades nagu näiteks tervisetehnoloogiad, ressursside väärindamine, kvantarvutid, tehisintellekt jne.
Selleks, et Eesti kõrgtehnoloogilised iduettevõtted ei oleks sunnitud viima oma ettevõtteid Eestist välja juba väga varajases faasis, vajavad nad lisaks investorite toele ka muid alternatiivseid rahastamise võimalusi, mis aitaks madala tehnoloogiavalmidusega iduettevõtetel elus püsida ning tegeleda nii toote arenduse, prototüüpimise kui ka ärivõimaluste leidmisega, kuni nad saavad investorite jaoks piisavalt küpseks. Sellised võimalused on näiteks erinevad uurimistoetused, nagu Euroopas on Horizoni uurimistoetus. Lisaks peame ilmselt senisest rohkem panustama ka uute fondide loomisesse, et toetada nii teaduse kommertsialiseerimist kui ka prototüüpimist.
Probleemi lahendamiseks on abikäe ulatanud riik ning esimeseks sammuks on riikliku osalusega kõrgtehnoloogiliste ettevõtete fondi turule toomine järgmisel aastal. Ootame põnevusega SmartCapi konkursi tulemusi, millega loodetavasti leitakse meeskond, kes on võimeline investeerima kõrgtehnoloogilistesse ettevõtetesse ning kaasama valdkonda lisaks riigi ankurinvesteeringule ka erakapitali.
Kapitali nappus ei ole kindlasti ainus probleem
Lisaks kapitalile vajavad alustavad innovatsioonil põhinevaid tooteid arendavad meeskonnad oma teekonnal ka nõu ja tuge.
Kauaoodatud arenguks on Startup Estonia teaduskiirendi turule toomine, mille eesmärk saab olema just varajases arengufaasis teaduspõhiste meeskondade toetamine ning äriarenduse ja prototüüpimise teenuse pakkumine. Loodetavasti saame programmi tulemusi näha juba paari lähima aasta jooksul. Programmi suur eesmärk on toetada ka regionaalseid projekte ja arenguid.
Tehnoloogial põhinevate äride ülesehitamine sõltub paljuski poliitilistest valikutest ja riigi tasandil seatud fookustest. Aastate jooksul oleme koostöös loonud soodsa ärikeskkonna kiirele globaalsele kasvule orienteeritud tehnoloogiaettevõtete asutamiseks ja arendamiseks Eestis. Võrreldes nii mõnegi Euroopa suurriigiga on meie regulatsioonid sellistes võtmetähtsusega valdkondades nagu maksuõigus, osalusoptsioonide regulatsioonid, andmekaitse ja intellektuaalomand läbipaistvamad ja turuosalistele arusaadavad. Tänu heale koostööle riigi ja turuosaliste vahel on Eestis hirm uue tehnoloogia arendamise ja ka kasutuselevõtu ees palju väiksem ning valmisolek katsetamiseks suurem kui nii mõneski Euroopa riigis.
Parandamist aga vajab ettevõtjate ja ülikoolide koostöö. Ei ole haruldane, kui Eesti teadlaste avastused ja innovatsioon jäävad ülikooli seinte vahele ning ei jõuagi kommertsväljundini. Kindlasti on suur mure ka ülikoolide ja teaduse rahastamine, teadlaste pealekasv ning spin-off programmide vähesus. Ootus on, et Startup Estonia teaduskiirendi käivitamine annab positiivse tõuke teadlaste ja ettevõtjate tihedamaks koostööks, sest valmisolek on selleks olemas mõlemalt poolt ning kõik osapooled saavad aru, et sünergia loomine teadlaste, ülikoolide ja ettevõtjate vahel on täna olulisem kui kunagi varem.
Eesti tehnoloogiasektori ja iduettevõtjate kogukonna jätkuva kiire arengu tagamise eest kanname ühiselt kõigi turuosalistega solidaarset vastutust. Kui meie eesmärk on kasvatada 2030. aastaks Eesti tehnoloogiasektori ja iduettevõtete panust Eesti SKP-sse 30%-ni, peame arenguhüppe sooritamiseks panustama eelkõige teadusmahuka ettevõtluse arengusse. Keskendudes teaduspõhisuse väärtustamisele, maailmatasemel innovatsiooni loomisele ja teaduse kommertsialiseerimisele saamegi riigi, turuosaliste ja ülikoolide koostöös arendada ja eksportida globaalsetele turgudele senisest veelgi väärtuslikumaid ja konkurentsivõimelisemaid tooteid ja teenuseid. Eeldused õnnestumiseks on meil täna olemas ning eeltöö on tehtud.
