Kersti Saadlo, Rapla gümnaasiumi õpetaja ja õpilasesinduse mentor
1. veebruaril 2017. aastal allkirjastati käskkiri uue riigigümnaasiumi loomiseks Raplasse. See oli 12. riigigümnaasium, mida RKAS Eestis ehitama hakkas ja sel aastal saab kool tähistada 5. aastapäeva.
Viis aastat tegutsemist on ühe kooli jaoks liiga lühike aeg, et teha põhjalikke kokkuvõtteid ja järeldusi ütlemaks, kui hea või halb see õppeasutus on, sest kooli loomine veel kestab. Kool ei ole ainult hoone, õpilaskond ja õpetajaskond, vaid ka väärtused, koolikultuur, suhted. Ja mitte ainult omavahelised suhted kooli sees, vaid ka kooli suhted kogukonnaga, teiste naaberkoolidega. Kõik need võtavad märksa rohkem aega kui maja ehitus, siseviimistlus, sisustuse hankimine, õpetajate otsimine ja õpilaste leidmine.
Kui meenutada uue kooli tulekut, siis kaasnes sellega kogukonnas palju pingeid. Oli hirm, et lõhutakse olemasolevad tugevad haridustemplid, hävivad pikad hoolega hoitud traditsioonid ja langeb antava hariduse tase.
Siiski tõi kooli uste avamine kogukonnale kohale hulga huvilisi. Nende seas oli palju vanemaid inimesi, kelle koolitee algas Rapla keskkooli algklasside majas, mis oli juba aastaid nukralt remonti oodanud. Inimesed olid silmnähtavalt rõõmsad, sest vana hoone, kust kunagi sai alguse piirkonna keskhariduse andmise traditsioon, oli jälle väärikuse tagasi saanud – remonditud ja kaunis.
2018. aasta 1. septembril alanud koolitöö tõi kaasa mitmeid raskusi. 11. ja 12. klasside gümnasistidel oli raske kohaneda nii uute õpetajate ja klassikaaslastega kui ka 70-minutiliste tundide ja paljude muude muutustega. Oli protestimeeleolusid ja käegalöömist, kuid ühiselt otsiti üksteise toetamise võimalusi ja lahendusi üleskerkinud probleemidele. Esimene aasta oli ülimat pingutust nõudev ka õpetajatele. 70-minutilise tunni andmisega kohanesin isegi ehk alles pooleaastase otsinguperioodi järel. See nõudis täiesti teistsugust tunni ülesehitust ja lähenemisnurka, samuti tuli kohaneda kooli IT-lahendustega ja kuigi olen koolis töötanud aastakümneid, oli tunne, et alustan nullist. Ilmselt tundsid alguses kõik seda tunnet.
Meie kooli esimene märksõna on „ennastjuhtiv õppija“. See tähendab, et enda õpingute ja õpitulemuste eest võtab vastutuse õppija, toeks mentor, kes aitab seada eesmärke, aitab toime tulla pingetega ja vajadusel lihtsalt kuulab ära kõik noore inimese mured. Praegu arvan, et mõne aastaga on noored siin majas muutunudki järjest iseseisvamaks. Suureks abiks on olnud vanemate lendude õpilased, kes noorematele kooli alguses mentortundides enda kogemuste põhjal ennastjuhtiva õppimise tähendust avavad.
Ka meile oli distantsõpe väga raske. Oleksime nagu alustanud jälle nullist. Alati pole abi ka tipptasemel tehnoloogiast ja teadmistest. Mõnele hingele mõjus päev läbi ainult arvutiekraaniga suhtlemist laastavalt ja nende tagajärgedega seisame silmitsi veel praegugi. Kippus kaduma oma kooli tunne, see ühine meie-tunne, mis on aluseks koolikultuurile. See oli juba tasapisi tekkinud, aga pikad koduõppeperioodid kahel aastal andsid suure tagasilöögi.
Sel aastal tundub, et oleme taas tõusuteel. Tundub, et koolis käiakse hoolsamalt kui kooli esimestel aastatel. Õpilased on siia kooli tulles öelnud, et neid üllatavad õpetajate sõbralikud suhted õpilastega.
Vaatamata sellele, et Rapla gümnaasiumi hoone on nüüdisaegne ja varustatud moodsa tehnoloogiaga, pakub uus maja meile endiselt väljakutseid. Kontserte, ühiseid aktusi ja pidusid korraldame avatud alal, aga vajadusel on võimalus minna kogukonnale lähemale ja kasutada kultuurikeskuse saale nii suuremateks üritusteks kui ka õppetööks. Nii näiteks on kasutatud “Kaadri” festivali filmide näitamiseks kultuurikeskuse kinosaali. Seltskonnatantsude valikkursus toimub kultuurikeskuse suures saalis, kus parkettpõrandal on selleks oma eelised. Jõulupeoks aga suutis õpilasesindus kooli avatud alale luua imelise ruumikujunduse, mis oli korraga nii glamuurne kui ka koduselt armas.
Arvan, et sellel väikesel nn juubeliaastal avab ja tutvustab Rapla gümnaasium end ja enda tegemisi juba rohkem ka Rapla kogukonnale, sest tiivad hakkavad üha rohkem kõrgustesse kandma.
