Krista Pegolainen-Saar, projektijuht
Külastasin hiljuti 76-aastast prouat, kelle sugulased eriti tihti kauguse tõttu külas ei käi. Naine elab juba aastaid üksi ja see on teda vaimselt väsitanud.
“Kuku! Jõudsin kohale!” hõikasin ukselt.
“Issand, kui hea on inimese häält kuulda!” kostis toast.
Siit kõige lühem vastus küsimusele, miks on eakal või erivajadustega üksi elaval inimesel tarvis seltsilist. Kasvõi kord nädalas. Neid, kes seltsi ja suhtlemist vajavad, on Eestis tuhandeid.
Eelmise aasta septembris käivitus taas kaheaastane tegevusprogramm vabatahtlike seltsiliste kaasamiseks sotsiaalhoolekande süsteemis. Eelkõige selleks, et üksielavad inimesed saaksid suhelda ning et leida vabatahtlikke, kes pakuksid abivajajatele tugitegevusi.
Mis on seltsilise tugitegevused?
Paljudel eakatel ja erivajadustega inimestel, kes elavad oma kodus, käib kord-paar nädalas abiks hooldustöötaja. Need on palgalised sotsiaaltöötajad, kes aitavad toime tulla eluks esmavajalikuga, millega inimene tervise või ea tõttu üksi hakkama ei saa. Alates koristamisest ja pesupesemisest kuni toiduainete kojutoomiseni. Hooldustöötajad ei ole aga seltsilised – eeskätt seetõttu, et neil pole aega oma kliendiga niisama juttu ajada ega kohvi juua. Hooldustöötajal on hooldatavaid mitu inimest päevas ja selle tõttu on nende aeg väga piiratud.
Vabatahtlikul seltsilisel on just aega. See ei ole kohustus. See on rohkem sõbrasuhe ja hoolimine inimesest, kes sind usaldab ja oma koju või hoolekandeasutusse ootab. Rääkimine ja kuulamine on üksilduse vastu parim ravim, mis kindlasti mõjutab ka meeleolu ja tervist.
Vestlemise ja ühise koogisöömise kõrval saab teha koos ka palju muid asju: jalutada, külastada raamatukogu, kultuurimaja ja miks mitte ka kauplusi. Kuni inimene kodus üksi hakkama ja liikuda saab, tähendab see kindlasti, et ta igatseb ka kodust välja. Toetav käsi ja julgustav sõna on täpselt need, mida just vabatahtlik seltsiline pakkuda saab.
Kuidas Raplamaal vabatahtlikku seltsilist leida?
Kogu projekti käivitaja on Eesti Külaliikumine Kodukant. On loodud kõiki maakondi ja enamikku omavalitsusi hõlmav võrgustik, kus tööd korraldavad ja infot edastavad koordinaatorid. Raplamaal on selline koordinaator Aili Raidma, kelle kaasabil seltsilise vajajad ja vabatahtlikult seltsi pakkujad kokku viiakse. Seltsilisteks oodatakse inimesi alates 16. eluaastast, ülemist eapiiri ei ole. On igati mõistetav, kui noorem pensionär pakub seltsi vanemale või sõbranna sõbrannale. Ka telefon ja televiisor on tublid seltsilised, aga silmast silma vaatamist ja inimese ärakuulamist need ei asenda.
Selleks, et abivajajatest teada anda ja seltsi pakkujatest teada saada, tuleks koordinaatoriga ühendust võtta. Aili Raidma telefon on 526 1197, samuti saab oma soovist märku anda kodulehel www.kodukant.ee/seltsiline.ee.
Vabatahtlikuks seltsiliseks olemise juures on kõige tähtsam siiras soov ja huvi eakaid ja erivajadustega inimesi oma toetuse, aja ja sõprusega aidata.
