Ohutuspiirded sügavas lumes – kas ikka on ohutud?

Udo Knaps, Märjamaa

Millest täna mõtlen? Väga muretsemapanev küsimus… sest just täna juhtus see jälle! Oma pika juhistaaži jooksul olen peaaegu igal talvel puutunud kokku olukorraga, kus sajab või sadas öösel märga lund, mis kleepub igale poole – sõiduteele, liiklusmärkidele, teede kaitserajatistele jne, nii et märg lumi muudab need nähtamatuks ja liiklejatele ohtlikuks.
Näiteks üks kogemus.

Sõitsin kunagi külavaheteel bussiliini, kui tee oli värskelt sadanud lumest muutunud valgeks vaibaks, nii et oli võimatu vahet teha, kus lookleb tee või õnneks ka vaid madalad kraavid on. Suutsin teepeal püsida ja sain orienteeruda vaid tänu teepeenral kasvanud pikkadele rohukõrtele, mille värv lumest erines. Edasi tuli pikem sirge ja juba rõõmustasin, et ühed autojäljed on ette tekkinud, seega juba sõita lihtsam. Kuid kuna tee oli ju tuttav, muutusin ühel hetkel ettevaatlikuks, sest teadsin, et siin kusagil peab järsk kurv tulema, aga eessõitja jäljed läksid ikka otse… Viimasel hetkel sain hoo maha võtta ja tee järgi paremale keerata, aga eessõitja oligi sõitnud otse, läbi madala kraavi… põllule (näha oli väljatõmbamise jälgi).

Tänapäeval õnneks tähistatakse ka väiksemad sõiduteed sageli helkur-püstmärgistusega, mis teeb juhtide elu ohutumaks.

Kord veel nõuka korra aegu juhtusin rääkima teede patrullautojuhiga, kui nägin tema masina kastis lumelabidat ja luuda (!?). Et milleks küll luud, ega ometi suurt maanteed jõua luuaga puhtaks pühkida? Tema ütleb naerdes, et peab jõudma – igal hommikul kell 5 teeb ta oma teelõigul patrullsõidu, hindab tee olukorda, sõidab tagasi ja saadab liivapuisturid liivatama, mobiile siis veel ju polnud. Aga mis kõige olulisem, kui öösel oli sulalund sadanud, mis kõik liiklusmärgid valgeks mätsinud, tuli tal luuaga need kõik puhtaks pühkida!

Tänaseks on teedele ja tänavatele palju liiklusmärke, teetõkkeid, ohutussaari ja ka suunavööndeid eraldavaid terasbarjääre juurde ehitatud. Luuaga küll neid enam puhtaks pühkida ei jõuaks. Kas kõik need meetmed tagavad meile liiklusohutuse paranemise? Raske uskuda. Äkki oleme nende tõkete ehitamisega liiale läinud?

Paar päeva tagasi teatati uudistes, et vedelgaasiga raskeveok on sõitnud Luhamaa lähistel kraavi küljeli. Tee oli libe, sadas märga lund ja juht ei märganud õigel ajal ohutussaare teraspiiret. Õnneks inimesed kannatada ei saanud, aga oht oli suur. Kas teraspiirded keset sõiduteed õigustavad ennast? Kuulen juba vastuväiteid, et inimesed võivad ju ohutussaarel olla! Jah, aga siis tuleb teha kõik selleks, et juhile oleks olenemata ilmastikust ohutuspiirded hästi nähtavad. Kuidas tagada ohutus, kui märg lumi on kõik valgeks mätsinud, milline ilm tabab meid peaaegu igal talvel mõned korrad?

Luuamees siin ei aita, sest kõik liiklusohutuse meetmed teedel võivad saada lumega kinni mätsitud juba mõne minutiga. Kas peaks siis kõik teraskonstruktsioonid keset sõiduteed varustama vilkuvate tuledega, sest ka helkurid ei ole lahendus? Või asendama teraskonstruktsioonid keset sõiduteed kummipostidega? Traagiliste tagajärgedega sarnane õnnetus juhtus kunagi ka Märjamaal Orgita lähistel ja kui keegi statistikat jälgib, siis on halva nähtavusega ohutussaartel ikka väga palju õnnetusi juhtunud kõikjal.