Raivo Heinaru, endine koolijuht
Küllalt hästi tuntakse tippsportlasi ja nende saavutusi. Kuid kas teatakse ka mõnda tippõpetajat? Neid peaks meil olema, sest Eesti õpilaste saavutused ja PISA testi tulemused on selle kinnituseks.
Eesti on nende tulemuste põhjal absoluutses tipus, meilt käiakse õppimas. See tähendab, et klassi ees on seisnud kõrge tasemega õpetajad. Õpilaste head tulemused ja õpetajatele lubatust (keskmine + 20%) madalam palk – see on olnud iseloomulik tänasele Eesti koolile. Õpetajate töö on alamakstud juba aastaid ja nüüd on jõutud olukorrani, et koolidesse ei jätku vajaliku haridusega õpetajaid.
Kool, õpilane ja tema kodu on kõik õpitulemuse kujundajad. Õppimine on ühelt poolt õpilase enda võimete ja pingutuse tulemus, teiselt poolt annavad õpetajad, kool tervikuna olulise panuse õppija arenguks, tema edukaks toimetulekuks edasises elus.
Küllap gümnaasiumi õppima asuv noor teab, et väga head teadmised ja oskused saab omandada sihikindla tööga ja keskhariduse saamiseks tuleb järgneval kolmel aastal tõsiselt pingutada. Kooliaeg on ainukordne ja kooli lõpetamise riigieksamite tulemustest sõltub märkimisväärselt palju, eriti kui on siht edasi õppida.
Eestimaa koolides on nüüdisaja nõuetele vastav õpikeskkond ja see täiustub pidevalt. Aastaid tagasi oldi mures lagunevate koolihoonete ja õppevahendite vähesuse pärast, aga nüüd on koolijuhid raskustes õpetajate leidmisega. Õpetaja elukutse pole tänases Eestis piisavalt väärtustatud ja vähe on neid noori, kes lähevad õppima õpetajaks. Aineõpetajatest tunnevad puudust paljud koolid.
Ka planeeritav üleminek eestikeelsele õppele venekeelsetes koolides saab probleemideta toimuda ainult hea riigikeele oskusega õpetajate olemasolu korral, keda praegu pole. Samuti on koolijuhtide pink lühike. Sagenevad juhtumid, kui klassi (kooli) ees seisab õpetajahariduseta ja kogemusteta tunniandjaks kutsutud inimene. Selline lahendus saab olla ajutine ja ühekordne. Lüngad õppimises tekivad just õpetajate sagedasest vahetumisest, püsikaadri puudumisest.
Koolide jätkusuutlikkus oleneb õpilaste ja õpetajate olemasolust konkreetses paikkonnas. Jätkuv koolivõrgu korrastamine on õpilaste arvu vähenemisest tulenevalt vajalik. See peaks võimaldama õpetajaid paremini tasustada ja õpetajate puudust leevendada. Kuid kas see on hädavajalik ka nendes väiksema õpilaste arvuga koolides/gümnaasiumides, kus töötavad õpetajakutset omavad pedagoogid ning vanemate toetus koolile ja õpitulemused on head ning rahul on ka koolipidaja? Samas peab igal õpilasel olema võimalus olla õpetatud õpetajaharidust omava pedagoogi poolt. Mida väiksemad klassid, seda paremad õpitulemused on väitena tõene siis, kui klassi ees seisab õpetajaks õppinud inimene. Laste arengut silmas pidades pole hea variant ei liialt suur ega liialt väike kool.
Senised saavutused ja PISA testi kõrged tulemused võib lugeda aastaid koolis töötanud õpetajate teeneks. Täna ei leidu piisaval hulgal nende töö jätkajaid. Õpetajate põud pärsib aga õppe- ja kasvatustöö kvaliteeti. Ei aita õpilaste koondamisest ühte suuremasse kooli, kui ka seal ollakse hädas õpetajate leidmisega. Vajaliku hariduseta inimese kutsumine asendusõpetajaks pole lahendus, vaid süsteemi nõrgendamise jätkamine.
Olukorrani, et koolidesse ei jätku õpetajaid, on viinud aastaid kestev palgapoliitika. Töötad kas esimest aastat või oled kogemustega õpetaja, palganumber jääb ikka samaks. Puudub palgaastmestik, mis arvestaks koolis töötatud aastaid, staaži. Õpetaja meisterlikkuse ja kutsekindluse kasv toimub aastate jooksul töö käigus, täienduskursustel osaledes ja kolleegidega suheldes. Nii saavad õpetajad oma oskusi katsetada ja täiustada ning edusamme mõtestada. Suurem palk oleks õpetaja „küpsust“ arvestades ka õiglane.
Palgakorraldus vajab muutmist. See aitaks leevendada õpetajate puudust ja tekitaks pedagoogideks pürgijates kindlustunde, et pühendunud töö eest saab väärilist töötasu. Olen seda ise kogenud.
Tahame, et klassi ees seisaks jätkuvalt kõrge tasemega õpetaja. Selleks tuleb õpetajale maksta väärilist palka. Arvan, et kümne tööaasta kogemusega õpetaja töötasu peaks olema 2400 eurot kuus, 50% kõrgem keskmisest palgast. Venitamiseks aega pole, koolivõrgu korrastamine loob õpetajate palga uuele tasemele viimiseks hea võimaluse. See väljendub ka ministri lausutud sõnades, et kvaliteetne ja jätkusuutlik Eesti haridus sõltub õpetajate järelkasvust.
Olla parim – see peaks olema piisavalt kõrge eesmärk koolile ja ka õpetajatele. Tippu aitab jõuda ja seal püsida nii konkurents kui ka koostöö. Õpilased soovivad aga õppida koolis, kus ei tehta järeleandmisi õppe kvaliteedis.
Kõik on uhked, kui nad on midagi saavutanud. Kõik me tahame tagasisidet oma tulemustele.
2021. aasta riigieksamite keskmised tulemused Rapla maakonna kolmes gümnaasiumis olid järgmised (Postimees Nädal, 13. november 2021):
Kool Matemaatika Eesti keel Inglise keel
Kohila G 58,5 61,4 49,1
Märjamaa G 45,3 72,5 53,1
Rapla G 43,2 62,4 45,3
Märjamaa gümnaasiumi õpetaja Tiia Oidrami õpilaste eesti keele riigieksami tulemus 72,5 punkti oli üleriigilises koolide arvestuses kõrgel 9. kohal. Väga hea riigieksami tulemuse said õpetaja Oidrami õpilased ka 2018. aastal: 72,2 punkti ja koolide pingereas paremuselt 13. koht. Saavutatud kõrged tulemused kinnitavad, et Tiia Oidram teeb väga head tööd, on tippõpetaja.
