Kristian Jaani,
siseminister (Keskerakond)
2018. aastal alustatud projekt, kus Päästeameti ja kohalike omavalitsuste koostöös muudetakse ohutumaks Eesti inimeste kodusid, jätkub ka sel aastal. Tänaseks on projekti toel aidatud ligi 1800 majapidamist.
Ennetamine on alati parim kaitse võimalike ohtude vastu. Meie valmisolek tagajärgedega tegeleda võib olla kõige lihvitumal tasandil, kuid turvalise keskkonna loome ikkagi ennetava käitumisega ühiselt pingutades ja teadvustades. Kodu peab olema koht, kus inimene tunneb end kindlalt ja kaitstult. Me ei saa kõiki õnnetusi ära hoida, sest vastutus on samuti igal ühiskonnaliikmel endal, kuid saame maandada riske ning vähendada tõenäosust. Seda rolli projekt „Kodud tuleohutuks“ ka täidab.
750 kodu ohutumaks
Abistatavate ring on lai, on need siis lasterikkad pered, üksi elavad pensionärid või erivajadusega inimesed. Hea meel, et põhimõtteliselt kõik omavalitsused on nende aastatega projektiga kaasa tulnud. Tunnustan, aga samas julgustan kohalikke omavalitsusi andma veel suurema omapoolse panuse tagamaks enda elanike turvalisus. Kuigi tänaseks oleme lähenemas 2000 majapidamisele, kes on abi saanud, oleks hinnanguliselt vaja jõuda veel ligi 6000 koduni. See on suur väljakutse, mida saab edukalt saavutada vaid koostöös.
Mida reaalselt projekti „Kodud tuleohutuks“ abil tehakse? Võtame aluseks eelmise aasta, mille käigus muudeti ohutumaks 753 Eesti kodu. Kogumaksumus oli ligi miljon eurot, millest ümmarguselt 2/3 tuli riigilt ning 1/3 kohalikelt omavalitsustelt. Paigaldati uued või renoveeriti elektri- ja küttesüsteemid, samuti gaasiseadmed. Keskmine projekti maksumus oli 3500 eurot. Ühtlasi on majapidamistesse soetatud suitsu- ja vingugaasiandureid, nn pliidivalvureid ja muid seadmeid. Ikka selleks, et ohu korral aidata kiiremini märgata ning reageerida.
Iga õnnetust on võimalik ära hoida, kui meie üldine teadmiste tase on kõrge ning inimesed ohtudest teadlikud. Uued süsteemid ning seadmed on olulised, kuid palju õnnetusi juhtub siiski hajameelsusest või ka teadlikust valesti tegutsemisest. Tihtilugu mängib rolli ka alkohol ja/või suitsetamine. Traagiliste tagajärgedega õnnetusi on võimalik ära hoida, kui süsteemid toimivad ja on hooldatud ning inimeste teadlikkus kõrge. Projektiga „Kodud tuleohutuks“ on võimalik parendada mõlemat. Seda näitab 2021. aastal läbi viidud kodunõustamise arv, mis küündis peaaegu 22 000-ni.
Tuleb leida pikaajaline lahendus
Vabariigi valitsus otsustas eelmisel aastal, et kõik ministeeriumid ja nende allasutused peavad oma kulusid vähendama. Siseturvalisuse valdkond on olnud aastaid üks kõige tublimaid kokkuhoiukohtade otsijaid. See pani nii Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka teised asutused raskesse seisu. Eelarvet vähendada tuli, aga kohti selleks oli vähe. Ühtlasi näeme, et Eesti keskmine palk liigub suure hooga eest ning aina raskem on oma töötajatele väärilist palka maksta. On hea meel, et valitsus eraldas eesliini palkade tõusuks raha ning seeläbi oli võimalus näiteks päästjate palka tõsta ligi 12%. Ent kokkuhoiuülesanne vajas endiselt lahendamist.
Siseministrina oli raske näha, kuidas Päästeamet pidi tegema väga südant kriipiva otsuse ning lõpetama nii „Kodud tuleohutuks“ kui ka päästjate tervise edendamise projektid. Vaatamata sellele, et ka siseministeerium pidi eelarvet vähendama ning koondamisi tegema, võtsime vastu otsuse leida eelarveridadelt kohad, mille arvelt saaksime siiski jätkata kahe eelpool nimetatud projektiga.
Mul on hea meel, et tänaseks oleme need vahendid selleks aastaks leidnud ning koostöös KOV-idega saame jõudsalt jätkata kodukeskkondade turvalisemaks muutmist. Väga loodan, et see annab suurema tõuke ka omavalitsustele veelgi aktiivsemalt kaasa lüüa.
Tõsi, vajaliku raha oleme leidnud üheks aastaks ning mitme muu eelarverea kombineerimisel. See pole jätkusuutlik. Tuleb teha pingutusi, et leida lahendused ka järgmisteks aastateks. Täna on siiski oluline, et projekt „Kodud tuleohutuks“ jätkub ning aitab kaasa meie kõigi turvalisusele.
