Põhikooli lõpp on õpilaste jaoks koormav aeg. Kui koormus muutub talumatuks, vaadatakse murelikult kooli poole, sest kontrolltööde tunniplaani sättimisel ei arvestata alati kehtivaid nõudeid. Kooli juhtkond tõdeb, et alati see ei olegi võimalik.
„Mina käin täiskohaga tööl, on majapidamine, kaks väiksemat last, loomad ja mul jääb aega ka puhata, aga temal ei jää,” räägib lapsevanem oma 9. klassis õppivast lapsest. „Koormus on tal selline, et kell kuus on äratus, koju jõuab pool viis ja õpib õhtul kümneni,” selgitab ta. Kairi (nimi muudetud – nimi toimetusele teada) on oma lapse pärast mures. „Üheksanda klassi laps palub ise, et pane mulle psühholoogi juurde aeg kinni, et ma ei saa enam hakkama,” jagab ta muret.
„Eriti kurjaks ajas mind hiljuti üks esmaspäev. Koolis oli elektrikatkestus, kontrolltöö jäi ära ja esmaspäeval oli sellepärast kaks kontrolltööd,” räägib Kairi. Ema sõnul oli tema teismeline tütar endast väljas. „Rahustasin ta maha. Ütlesin, et õpi vähemalt üks töö ära, las see teine siis jääb praegu. Terve nädalavahetuse ta lihtsalt tuupis,” meenutab Kairi.
Ema sõnul ei ole tema laps õppeedukuselt viieline, aga ta on püüdlik ja kohusetundlik ning annab endast alati maksimumi. Viimasel paaril aastal ei ole laps huviringide poole vaadanudki, kuna ütleb, et tal ei ole selleks lihtsalt aega. Kairil tekkis mure ja ta vaatas õpikeskkonda Stuudium, kuhu märgitakse tunniplaan, õppimine ja ka kontrolltööd. „See ei ole üks kord, vaid korduvalt, et kontrolltöö on esmaspäeval,” on Kairi nördinud. Probleeme on täheldatud ka sellega, et kuigi tunniplaanis ei ole märgitud, et tuleb kontrolltöö, on õpetaja õpilastele tunnis öelnud, et töö on oluline ja hinne määrav ehk sisuliselt on tegemist kontrolltööga.
Õpetajad annavad selliseid selgitusi, kuna Stuudiumi süsteem ei luba ühele päevale rohkem kui ühte kontrolltööd ühele klassile märkida. „Eelmisel nädalal oli kirjas viis kontrolltööd,” ütleb Kairi. Kehtiva määruse järgi on lubatud kuni kolm kontrolltööd ühele klassile nädalas. Ta viitab sotsiaalministeeriumi määrusele, mis kehtestab koolidele tervisekaitsenõuded. Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevustest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine.
Kairi laps on talle selgitanud, et ta teab täpselt, millal jälle tööde laviin tuleb. Nimelt siis, kui õpetajad on olnud haiged ja tunnid on ära jäänud. „Mahajäämine tuleb tasa teha,” tõdeb Kairi. Samas on ema mures oma lapse ja ka teiste laste vaimse tervise pärast.
Kairi ega tema laps ei julge teemat otse aineõpetajatega tõstatada, kuna kardavad, et õpetajad hakkavad lapse vastu vimma kandma. Kairi laps õpib Rapla Kesklinna koolis. Ema saadetud tütre Stuudiumi kuvatõmmistelt võib tõdeda, et kontrolltööde tunniplaani paigutamise eksimusi on teinud mitu aineõpetajat ja tagasiulatuvalt kuude kaupa. Kairi kinnitab, et ta on täheldanud probleeme mitme aasta vältel.
Toimetusega võtsid ühendust ka kaks Rapla Vesiroosi kooli üheksanda klassi õpilast, kes kurtsid sarnaseid muresid. „Vahepeal on kõik hästi ja siis tuleb korraga väga palju kõike,” tõdevad õpilased. Põhiline, mida nad kurdavad, on suur koduste tööde maht. „Meil ei jää iseendale väga palju vaba aega. Ka nädalavahetuseks jäetakse palju õppida,” räägivad nad. „Palju on hindelisi töid, isegi kui need ei ole kontrolltööd,” toob üks välja. Ta toob näite, et õpetaja on öelnud tunnis, et tuleb töö, mille hinne on väga oluline, aga tunniplaani seda kontrolltööna ei märgitud. Õpilased kinnitavad, et nad ei ole ainukesed, kes seda muret kurdavad, vaid teised klassikaaslased ja paralleelklassi õpilased on samamoodi täheldanud, et koormus on kohati tohutu. „See võib vabalt viia läbipõlemiseni,” ütleb üks õpilane.
Kui ma ütlen, et määruse üks punkte on ka see, et kontrolltööd peaksid viis päeva ette teada olema, teevad õpilased vaid suuri silmi ja naeravad. See tuleb nende jaoks uudisena. Sarnaselt Rapla Kesklinna kooli lapsevanema ja tema lapsega ei julge ka Vesiroosi kooli õpilased oma murega otse õpetajate poole pöörduda. „See on natuke nagu paratamatus juba,” ütlevad nad probleemse olukorra kohta. Ka nemad leiavad mulle kuvatõmmiseid, mis näitavad, et õpetajad on kontrolltööde tunniplaani sättimisel eiranud määrusega ette nähtud reegleid.
Tunniplaan kui keerukas pusle
Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank viitab esmalt oma vastuses, et määrus, mis kontrolltööde arvu ja ajad on fikseerinud, on vastu võetud 2001. aastal ja seda on parandatud viimati 2007. aastal. „Seega, üsna ammu fikseeritud juhtnöörid. Tegelik elu teeb aga tihti korrektuure, mida määruse koostajad pole ehk suutnud ette näha,” tõdeb ta.
„Meie tunniplaanis on aineid, mille tunnid toimuvad vaid esmaspäeval või reedel. Seda tingib omakorda see, et osa õpetajaid töötab mitmes asutuses ja neid aineid ja tunde pole võimalik teistele päevadele jagada. Meie koolis on nädalas 924 õppetundi. Lisaks sellele järeleaitamise ja järeltööde tunnid. Sellise mahu juures ongi tunniplaani kokkupanek nagu 1000-osalise pusle lahendamine,” selgitab Blank.
Direktor tõdeb, et teadmiste kontrollid jäävad mõneti paratamatult kõikides ainetes trimestri lõppu ja nii jääbki suurem koormus ühte perioodi. „Ja nii tekibki olukordi, kus määruse nõuetele vastavalt polegi võimalik alati töid ajastada,” ütleb ta. Blank toob välja ka puudumisi, mis on tinginud tööde ümbertõstmisi.
„Seoses keeruliste oludega (puudumised, haigused, koroona) on tööde jaoks sobilike aegade leidmine raske. Oleme õpetajatele meelde tuletanud, et nad jälgiks tööde graafikuid. Oleme koos õpetajatega seda teemat ka ühiselt arutanud ja jõudnudki kõigi eespool mainitud põhjuste juurde. On küllalt olnud ka kordi, kus õpetajad on õpilaste palvel kontrolltöö edasi lükanud, otsinud uue aja. Vanemad ei peaks kartma vajadusel ise otse õpetaja poole pöörduda. Õpetaja oskaks just kõige paremini mingit küsimust või olukorda selgitada,” julgustab direktor.
Direktor usub, et viga ei ole tööde suures arvus ega ajas, millal neid tehakse. „Vanemad ei peaks võitlema teadmiste kontrollimise vastu. Pigem tuleks lapsi toetada ja ergutada järjepidevalt õppima. Hoidma ise kõik asjad kontrolli all. Õpilastel võiks olla suurem kohusetunne oma õppimise suhtes. Praegu ületatud raskused ja saavutatav tugev baas teevad edasised õpingud gümnaasiumis ja ka kõrgkoolis kergemaks. Meie koolis omandatavate teadmiste head taset ei tahaks alla lasta,” ütleb direktor.
Rapla Vesiroosi kooli õppealajuhataja Marike Uusjärv tõdeb, et koolis oli mõni aasta tagasi kontrolltööde tunniplaani paigutamise osas segadust ja oli ka vanemate pöördumisi. „Arutasime teemat õpetajatega põhjalikult ja leppisime kokku, et arvestame juhendiga,” kinnitab Uusjärv.
Õppealajuhataja kinnitab, et Stuudiumi keskkond ei võimalda ühele õpilasele kahte kontrolltööd päevas lisada. Küll võib juhtuda, et puudumise korral on kontrolltöö edasi lükatud, need asjad aga lepitakse osalistega õppealajuhataja sõnul kokku.
„Mitmed kontrolltööd on tõesti plaani järgi sattunud ka esmaspäevale, vähem reedele – küsides õpetajatelt tagasisidet, sain aru, et õpilased kontrolltöö aegu kokku leppides pakuvad ise tihtipeale just esmaspäeva, sest siis on neil aega rahus õppida selleks ja seaduse järgi pole see ka keelatud,” ütleb Uusjärv.
Õppealajuhataja on optimistlik, et üles kerkinud probleeme saab lahendada koolis kohapeal lähtuvalt juhtumist ja inimestega, kes on sellega seotud. „Kui kardetakse aineõpetaja suhtumise muutust, siis võib pöörduda klassijuhataja või õppealajuhataja poole. Eks kõigi huvides on, et lapsed omandaksid teadmisi ilma koormuse all kokku kukkumata, et õpetajad saaksid teha hästi tööd ja et vastastikused suhted oleksid sõbralikud,” ütleb õppealajuhataja.
Valla hariduse spetsialist Marek Männik: See on keeruline olukord
Rapla vallavalitsuse hariduse ja kultuuritöö peaspetsialist Marek Männik kinnitab, et ka tema on saanud Rapla põhikooli lapsevanemalt pöördumise, kelle väitel oli tema lapse klassis samal päeval mitu kontrolltööd ning kontrolltööd tulemas ka reedel ja järgneval esmaspäeval. Pöördumisega seonduvalt tegi Männik koolile järelepärimise, millele kool ka vastas, jagades neid samu põhjendusi, mida saab lugeda ka eespool olevast artiklist.
„Rapla vallavalitsus koolipidajana on edastanud oma hallatavatele koolidele sõnumi, et eespool nimetatud tingimustest teha mahukaid töid päevas üks ja hajutada need nädalas erinevatele päevadele, peetaks kinni. Samas ei ole see koolide välja toodud objektiivsete asjaolude tõttu kahjuks alati täielikult võimalik. Ühelt poolt on kindlasti väga oluline, et oleks tagatud õpilaste tervise kaitse. Seda eriti arvestades praegust stressirohket Covid-19 tingitud keerulist õppekorraldust paljudes koolides, kus õpilastele võib langeda tavalisest suurem koormus. Teiselt poolt tuleb koolil tagada ka õppekava täitmine. See on keeruline olukord, kus koolil tuleb leida olemasolevas õigusraamistikus sobiv kompromiss,” tõdeb Männik.
Männik viitab oma vastuses ka õiguskantsler Ülle Madise 2017. aastal avaldatud seisukohtadele. Näiteks on Madise välja toonud, et määrus reguleerib praegu üheselt nii esimeses klassis õppijate tunniplaane kui ka gümnasistide oma. Koolid on väljendanud, et regulatsiooni puhul arvestatakse õpilaste vanust ja kooliastet. Õiguskantsler leidis, et oluline on, et kontrolltöö definitsioon vastaks tänapäevastele nõuetele ning et õppekoormuse reguleerimisel võetakse kasutusele uusi mõisteid, mis iseloomustaks senisest paremini tööde mahtu ja ajalist mõõdet. Seda selleks, et kontrollöö kõrval ei satuks ühele päevale teisi suuremahulisi töid nagu projektitööd, rühmatööd jms. Õiguskantsler rõhutab, et olulised on õpilaste ja õpetaja kokkulepped töö tegemise aja osas.
Sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele”
§ 1. Määruse eesmärk
Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine.
- 10. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine
(3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.
(4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd.
(6) Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.
Haridus- ja teadusministeerium: kooli pidaja vastutab, järelevalvet teostab terviseamet
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Annus sedastab, et määrus tõepoolest seab raamid, kuid toob sarnaselt koolidega välja rea võimalikke erandeid, miks raamidest kinnipidamine alati võimalik ei ole.
Sellegipoolest tõdeb ta, et kui mure on püsiv ja kooli juhtkonnaga suheldes mure ei lahene, tuleks pöörduda koolipidaja poole, kes vastutab samuti kooli õiguspärase tegevuse eest. „Samuti ei tasuks alahinnata kooli hoolekogu tähtsust, ka hoolekogu on see koht, kus lapsevanemad saavad võimalikke koolis kerkinud probleeme arutada,” lisab ta. Tervisekaitsenõuete määrus on sotsiaalministeeriumi määrus, mille täitmist jälgib terviseamet. „Lapsevanematel on võimalus teha pöördumine terviseametile, kes siis saab olukorda hinnata ja vajadusel järelevalve algatada,” pakub Annus.
