Neljapäeval, 17. veebruaril möödus Kaitseliidu taasasutamisest 32 aastat. Seda meenutati tseremooniaga Järvakandi kultuurihalli esisel platsil. Kaitseliit taasasutati 1990. aasta 17. veebruaril just Järvakandis ning kultuurihalli juurde on rajatud seda sündmust tähistav ausammas.
Järvakandil on Kaitseliidu ajaloos oluline koht. 17. veebruaril toimunud tseremoonial asetati ausambale pärjad. Ühise pärja asetasid kaitseväe ülem kindralleitnant Martin Herem ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Kaitseliidu Rapla maleva nimel asetas pärja malevapealik Valjo Tooming ning Kehtna valla nimel tegi seda vallavanem Tanel Viks. Tseremoonia ainsa sõnavõtu pidas Kaitseliidu vanemkaplan Peeter Paenurm, kes meenutas 32 aasta taguseid sündmusi. “Meil on põhjust mõelda nende peale, kes valmistasid Kaitseliidu taasasutamiseks pinda ette ja hoidsid Eesti aateid,” sõnas Paenurm.
Neljapäevane tseremoonia kestis kokku ligikaudu kümme minutit. Kohal oli umbes kolmkümmend inimest. Pärast kultuurihalli ees toimunud tseremooniat jätkus üritus siseruumides. Brigaadikindral Riho Ühtegi andis kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele üle aasta teo tunnusena hinnalise kingituse. „Aasta tegu 2021“ tiitel anti välja järgmistele Kaitseliidu liikmetele:
Jaanus Rebane (Harju malev) – kuulipilduri seljakoti arendamine ja väljatöötamine.
Indrek Laanepõld (Pärnumaa malev) – Päästeameti veesõidukite ja haagiste võõrandamine Kaitseliidule.
Mart Kael (Viru malev) – Männikvälja lasketiiru idee, algatus ja teostus.
Aivar Krusta (Saaremaa malev) – noorte liidrikuruse korraldamine.
Erlend Sild ja Tõnis Voitka (Tartu malev) – luuremasinate ümberehituse projekti eestvedamine.
Laura Jõgisoo ja Monika Ristisaar (Naiskodukaitse) – Sinilille kampaania veebioksjoni korraldamine.
Kaitseliit hakkas aasta tegu välja kuulutama 2021. aastal. Iga auhinnaga pärjatu saab mälestuseks Kaitseliidu logoga kuldmündi. Aasta teo nominente saavad esitada kõik Kaitseliidu liikmed ning sel korral esitati 22 tegu.
