Rail Baltic Estonia
2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas ja Põhja-Pärnumaa vallas lõppevad tänaste plaanide kohaselt 2023. aasta III kvartali jooksul. Soovime teid kursis hoida projekteerimis- ja ehitustöödega Rapla maakonnas ning ootame taas ka teie küsimusi ning tagasisidet.
Ehitustööd Raplamaa rajatistel
Praegu toimuvad ehitustööd Raplamaal viiel objektil – Tagadi tee ja Künka tee viaduktil ning Urge, Loone ja Kalevi ökoduktil. Tagadi tee viaduktile on rajatud uus Kohila – Kurtna tee muldkeha ning teostatud on enamus maaparandussüsteemide ümberehitusest. Hetkel on käsil viadukti kandekonstruktsiooni ja pealesõitude muldkehade ehitus. Urge ökoduktil on teostatud enamus maaparandussüsteemide ümberehitusest ja käivad tööd ökodukti kandekonstruktsiooni ning nõlvade ehitusega. Künka tee viaduktil käib rostvärkide ehitus ning alustati postide rajamisega. Loone ökoduktil jätkub vundamentide ehitus koos tugiseintega ning toimuvad suuremahulised mullatööd.
Kalevi ökoduktil käib väljakaeve ja nõlvade ehitus. Peatselt alustatakse ka kandekonstruksiooni ehitusega. Suur väljakutse on olnud keskmisest lumerohkem, aga mitte kõige külmem talv, kuid Rail Baltic Estonia projektijuhtide sõnul on töövõtjad sellega hästi toime tulnud. Ehituses olevate rajatiste ehituse lõpptähtaeg on planeeritud käesoleva aasta lõpuks. Hetkel ollakse töödega kenasti graafikus ning usutakse, et objektid valmivad planeeritud ajaks.
Pärnumaa tootmistehases on alustatud Loone ökodukti kaarelementide tootmisega, mis on märkimisväärne edasiminek ehitajale. Ühe elemendi kaal on ca 25 tonni ning kokku valmistatakse 54 elementi. Tänaseks on valminud 1 detail. Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võib ühendust võtta:
Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht Raplamaal – [email protected]
Kohalikud peatused
Lisaks sellele, et Rail Balticul pannakse valmimisel käima rahvusvaheline reisirongiliiklus, mahuvad raudteele ka regionaalrongid, mis hakkavad Rail Balticu opereerimisplaani kohaselt liikuma Tallinnast Riiani ning teevad Eesti piires 13 peatust – lisaks kohalikele peatustele ka Pärnu rahvusvahelises reisiterminalis. Sellega seoses sõlmisid Rail Baltic Estonia ja Novarc Group lepingu nii kohalike peatuste kui ka peatustega seotud jaamahoonete projekteerimiseks. Projekteerimistööd peavad valmima 2023. aasta teises pooles. Paralleelselt projekteerimislepingu allkirjastamisega on Raplamaa peatuste kohta esitatud detailplaneeringute algatamise ettepanekud ning loodetavasti jõuavad need kohalike omavalitsuste märtsikuu volikogude päevakordadesse.
Kohalikud peatused ja jaamahooned projekteeritakse esimeses järjekorras Rapla maakonnas. Kohila, Rapla ja Järvakandi jaamahooned projekteeritakse tüüplahendusena, mida kasutatakse hiljem ka Harju ja Pärnu maakonna peatuste juures. Kohalike peatuste projektijuhi Rauno Lee sõnul detailplaneeringute koostamine ja projekteerimine üksteist segama ei hakka, sest projekteerimine saab toimuma etapiti.
Raudteerajatisi (ooteplatvormid, ülepääsud) ja muid detailplaneeringust mittesõltuvaid elemente hakatakse projekteerima kohe, samal ajal kui juurdepääsuteed, välialad ja parklad lähevad projekteerimisse väikese viitega ehk alles siis, kui detailplaneering on vastavasse etappi arenenud.
Kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega seotud protsessidesse kaasatakse ka kohalikke kogukondi. „Kõigil, kes asjast huvitatud, on võimalik kaasa rääkida projekteerimisega paralleelselt kulgeva detailplaneeringu menetluse ajal,“ selgitab Lee.
Kohalike peatustega seotud küsimustes võib ühendust võtta:
Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht – [email protected]
Keskkonnamõjude hindamine (KMH)
Alanud on Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi” ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalik väljapanek ja peagi on toimumas ka avalik arutelu. Keskkonnamõju hindamine viidi läbi raudtee põhiprojektile. Raudtee projekteeriti vastavalt projekteerimisjuhistes ja opereerimise kavas kirjeldatud nõuete alusel, arvestades keskkonnamõju hindamise tulemusi. KMH käigus hinnati kavandatava tegevuse rajamis-, kasutamis- ja lõpetamisetappidega kaasnevat keskkonnamõju. KMH-s on kavandatav tegevus kiire raudtee (Rail Balticu) rajamine ja kasutamine Rapla maakonna põhjaosas ca 16,6 km2 pikkusel lõigul Rapla maakonna piirist kuni Hagudini.
KMH aruandes hinnatud lõik kulgeb algusega Harju ja Rapla maakonna piirilt lõuna-kagu suunas, möödudes Kohilast ida poolt, läbides Keila jõe ületusel Mälivere küla tiheasustusega osa, ületades Tallinna-Rapla-Türi maantee ning Tallinna-Lelle-Pärnu olemasoleva raudteekoridori. Edasi kulgeb raudteelõik Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee ja Rabivere maastikukaitseala vahelt lõuna suunas, pöörates kaitseala kagunurga lähistel lõuna-edelasse. Lõigu lõunapiiriks on Rapla valda jääv Hagudi-Kodila maantee. KMH alternatiivideks olevat eelprojekti ja põhiprojekti on võimalik hinnata ka avalikul veebikaardil.
Igaüks saab endale huvipakkuva koha leida üles kaarti suurendades-vähendades või otsida oma maaüksuse nime, katastritunnuse, aadressi või kasvõi postiindeksi järgi ning mõõta, kui kaugele talle oluline koht raudteest või muust kaardile kuvatud infost jääb. KMH aruande avalik arutelu toimub 9. märtsil Microsoft Teams keskkonnas algusega kell 16.
Maade omandamine
Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks eraomandist 351 maatükki. 2022. aasta jaanuari seisuga on neist raudtee ehitamiseks omandatud 168 maatükki. Maade omandamise menetlusi viib läbi Maa-amet. Maade omandamisega seotud küsimuses võib ühendust võtta: Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maakorraldaja-planeeringute ekspert, [email protected]
Kellele neid ökodukte vaja on? Kas ainult silmamoonduseks ja ullikeste rahustamiseks? Teadaolevalt ei ole Tartu maantee ökoduktist ükski sõraline aastaid üle käinud.Mis nipiga põdrad Rapla ökoduktidel seda tegema hakkavad? Tahaks vastust RB käest.
Siis tasub selle küsimusega otse RB poole pöörduda, kontaktid on artiklis olemas.