Mรตnikord tuleb รผldteada asju รผle korrata. Nรคiteks seda, et demokraatia ehk rahva vรตim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, vรตimu lahusus ja tasakaalustatus, seaduste รผlimuslikkus ning inim- ja kodanikuรตiguste austamine. Lihtne ja kergelt mรตistetav, eks ole? Paraku aga raskesti teostatav.
Nรคiteks on sรผgisel valitud Rapla vallavolikogu otsinud juba mitu kuud vรตimalust 2017. aastal omavalitsuste liitmise kรคigus tekkinud Juuru ja Kaiu osavaldadest vabanemiseks. Toona vastu vรตetud osavalla pรตhimรครคrus รผtleb, et nende likvideerimine on vรตimalik, kuid selle otsuse saab teha vaid konkreetse piirkonna rahvas, mitte keegi teine. Igati demokraatlik lahendus. Aga tรผlikas ja ebamugav. Sellepรคrast on volikogu juurde moodustatud kogukonnakomisjon (NB! justkui kogukondade huvide eest seisja) teinud vallavolikogule ettepaneku lahendada probleem sellega, et pรตhimรครคrusest visatakse vรคlja punkt, mis nรตuab rahvahรครคletust. Pรตhjenduseks on รถeldud, et rahvahรครคletustel osaleb vรคhe inimesi ja rahvakรผsitluse lรคbiviimine nรตuab tรคiendavaid finantse. Viidatakse sellele, et juba liitumiseelsel kรผsitlusel jรคi osalus tagasihoidlikuks. Nii peakski volikogu nรผรผd kรผsitluse oma otsusega รคra nullima. Kuigi see tรคhendab demokraatiareeglite eiramist. Nii on lihtsam ja ka odavam. Valitsejate jaoks. Mitte rahvale.
Kui me rรครคgime demokraatiast, siis ei ole aus otsida lihtsamaid ja odavamaid vรตtteid tรผlikast rahva hรครคlest vabanemiseks. Antud juhul oleks oodanud, et kogukonnakomisjon pรผรผdnuks selgust saada, miks nรคidati valdade liitmise eel รผles vรคhest huvi rahvakoosolekute vastu, miks kandideeris suurest ja olulisest Juuru piirkonnast nii vรคhe inimesi volikogusse, miks osales Rapla vallas valimistel รผldse vaid natuke รผle poole hรครคleรตiguslikest kodanikest jne. Kas see ei rรครคgi รคkki vรคhesest usaldusest ja usust demokraatiasse? Ainult รคrgu rรครคgitagu sellest, et rahvas on laisk ning rumal ja teda tulebki eirata.
