Viimasel ajal on Kohila vallas käinud suuremahuline pinnasevedu raskeveokitega Rail Balticu trassile ökoduktide ja viaduktide rajamise tõttu. See on halvendanud liiklusohutust – juhtunud on mitu intsidenti ja liiklusõnnetust.
Liiklusohutus on enim halvenenud Kohila-Kiisa, Kohila-Kernu ja Tõdva-Hageri teedel. Tegemist on riigiteedega, mida haldab Transpordiamet, nii et Kohila vallal puudub võimalus seal liikluse korraldamiseks. Vallavolikogu külade- ja turvakomisjoni esimees Kaupo Männiste kutsus 17. veebruaril kokku koosoleku, et probleemidele lahendusi leida.
Lisaks komisjoni liikmetele osalesid koosolekul ka Kohila abivallavanem Andrus Saare ja valla teedespetsialist Gert Küling, piirkonnapolitseinik Rauno Kiviste, Rail Baltic Estonia esindajad Martin Taal, Indrek Edesi ja Tiit Valt, Transpordiameti ametnikud Viktor Kisseljov, Timmo Aleksandrov, Margus Magus ja Valdo Jänes, Yit Infra AS-i esindajad Rene Oesi ja Gregor Reimets ja GRK Infra OÜ projektijuht Henrik Kivilo. Kohaliku kogukonna esindajana osales ja tegi ka ettekande Rainis Ventra.
Enne koosolekut palus Männiste inimestel anda teada ohtlikest olukordadest ja intsidentidest seoses raskeveokite liiklusega. Neid laekus arvukalt. Mitu vahejuhtumit on seni õnneks päädinud vaid varalise kahjuga. Männiste tõi aga välja ka ühe tõsisema liiklusõnnetuse Hageri külas, kus veok rammis vastuliikunud sõiduautot ja lahkus sündmuskohalt. Juht pääses napilt eluga, kuid autot ei ole võimalik taastada. Samuti anti teada rataste alt või koormast lendu läinud ja esiklaasi lõhkunud kiviklibust ning ohtliku olukorra tõttu teekraavi keeramistest.
Kogukonna esindaja Rainis Venta näitlikustas oma ettekandega Kiisa-Kohila maantee olukorda. Ta tõi välja, et rahvastiku paiknemine Kohila vallas näitab, et Kohila-Kiisa teelõigul, kus toimub RB vedu, on kõige tihedam asustus, kuid samas on see ainus lõik asulas, kus puudub kergtee. Venta ei usu seda juttu, et RB veod varsti ära lõpevad, ja arvab, et kohalike elu segi paiskavad veod toimuvad veel kaks aastat ning on võimalik, et liikluse peab ümber suunama Kohila-Kiisa teele. Seal aga on peale kergliiklustee puudumise probleem see, et kaks autot mahuvad vaevu kõrvuti sõitma ning auto ja veok ei mahu kõrvuti teineteisest mööda.
Venta esitas kaks küsimust: kas Transpordiameti teedeehituse kavas on RB ehituseks kasutatud Kiisa-Kohila ja Kiisa-Hageri-Kohila riigiteede renoveerimine 2023-2024? Milliseid piirkiirusest kinnipidamise ning jalakäija ohutust tagavaid meetmeid on plaanis 2022. aasta jooksul kasutada?
Valla tegevuste kohta ütles Andrus Saare, et kui probleemid pärast vedude algust ilmnesid, võtsid nad ühendust mõlema vedu korraldava ettevõtte juhtidega, samuti Transpordiameti ning politseiga. Kiirkorras jõuti lahenduseni, et üks firma hakkas vedama läbi Sutlema-Hageri ja teine firma läbi Kiisa tee ja tagasi Vilivere tee kaudu. Ehk vedusid hajutati nii palju, kui teedevõrk võimaldab. Saare lisas, et nad palusid politseil tihendada kontrolli oma jõududega. Algatatud on ka kergtee projekteerimine, mis peab valmima septembris. Kuid teedespetsialist Gert Küling sõnas, et kergtee olemasolu ei taga 100% liiklusohutust.
Politsei esindaja Rauno Kiviste tõi välja, et nemad on fikseerinud ühe õnnetuse, kuid toimunud on neid tegelikult rohkem. Hajutamise tulemusel on liiklus võrreldes vedude algusega juba hõredam ja võimaluste piires mõõdetakse ka veokite kiirust. Viimase kolme kuu jooksul on kiiruseületamist olnud kahel juhul.
Viktor Kisseljov Transpordiametist ütles, et lähema nelja aasta jooksul ei näe teehoiukava ette Kiisa-Kohila tee rekonstrueerimist, mis aga ei tähenda, et see ei võiks sinna hiljem lisanduda. Kuid Kiisa-Hageri ja Kernu-Kohila on teehoiukavas sees. Teehoiukava ei ole RB-ga seotud, kuid leiti, et peaks olema. Mainiti ka seda, et alates 18. veebruarist kehtestatakse Kohila-Kiisa tee ühele lõigule koormusepiirang, kuid see pole seotud otseselt vedude, vaid ilmastiku- ja teeoludega, nii et piirang jääb kehtima niikauaks, kuni teemulle taheneb.
RB esindaja Tiit Valt rääkis, et Aespast jätkub pinnasevedu kuni märtsi lõpuni ja koormuspiirangute tõttu jätkub vedu Hageri kaudu. Autode maht väheneb hetkel poole võrra, kuna koosolekuga samal päeval lõppesid veod Loone suunal ja jäi veel vedu Urge akveduktile. Järgmiste viaduktide ehituse puhul sõltub vedu hanke võitjatest ning kokkulepetest väljakaevete, karjääride jms osas, rääkis Valt. Ta tõi ka välja, et karjäärikaartide järgi tundub, et Kiisa-Kohila lõigule vedusid ei tule, kuna selle ääres ei ole karjääre.
Kuid murekohaks on Tagadi tee viadukti materjali liikumine Röa poolt mööda Kurtna teed, mis on halvas seisukorras. Ehitajatega on küll kokkulepe, et tee taastatakse hiljemalt oktoobriks ja seni püütakse sõidetavust regulaarselt tagada.
Koosoleku lõpetuseks sõnas Männiste, et sellised probleemid ei tohi pildilt ära kaduda ja olulised teed teehoiukavast välja jääda. Jäme ots probleemide lahendamisel on Transpordiameti käes, et saavutada paremaid teeolusid, kuid õnnetuste puhul on rool ikkagi konkreetse autojuhi kätes.
