Hullus, hull olukord – nii kirjeldavad Raplamaal tegutsevad ettevõtjad sõja ja sanktsioonide tõttu tekkinud olukorda. Raplamaa Sõnumid võttis ühendust maakonna ettevõtjatega, et uurida, kuidas on Venemaale kehtestatud sanktsioonid neid tabanud.
Kõik, kellega suhtlesime, ütlesid justkui ühest suust, et tuleviku suhtes on õhus palju teadmatust. Lisaks kütusele on tõusnud sisendite hinnad ka kõigis teistes valdkondades alates väetistest põllumajanduses kuni metallini. Kuhu see kõik välja võib viia?
Venemaa sissetungist Ukrainassse möödub nüüd juba kolm nädalat. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles oma hiljutises arvamusloos, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid viivad sealse eliidi pisaratesse. Olgugi et Moskva börs püsib juba kolmandat nädalat suletuna, langes välisbörsidel noteeritud Vene ettevõtete väärtus esimese kahe nädalaga 50 kuni 75 protsenti. Sellest võib välja lugeda väga selgeid vihjeid, mis hakkab juhtuma, kui Moskva börs ühel heal päeval lõpuks avatakse.
Loomulikult mõjutavad Venemaa majandusele kehtestatud sanktsioonid otseselt ka Rapla maakonnas tegutsevaid ettevõtteid. Nii Venemaa kui ka Ukraina on olnud suured eksportijad terve rea sisendite osas, mida Eesti tootjad kasutavad. Nüüd, kui need liinid on ära lõigatud, tuleb kohaneda uue reaalsusega.
Orgita Põld OÜ
On täiesti tavaline, et Eesti põllumajandusettevõtted tellisid väetist otse või edasimüüjate vahendusel Ida-Euroopa riikidest. Olgu selleks siis Venemaa, Valgevene või Ukraina. Sedasi talitas ka Märjamaa vallas tegutsev põllumajandusettevõte Orgita Põld OÜ. Ettevõtte juht Sulev Mölder ütles, et praegu ei ole Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid neid eriti puudutanud. Ta tõi välja, et juba aastaid on tegutsetud sellise malli järgi, et vajalikud väetisevarud uueks aastaks on tootjatega kokku lepitud juba vana aasta sees.
“Umbes viisteist protsenti meie kasutatavatest väetistest on pärit Venemaalt. Ülejäänud oleme tellinud Euroopa tehastest. Väetiste hinnatõus sai tegelikult alguse juba eelmisel aastal ning siis tuli kiiresti 2022. aasta varu ära tellida,” rääkis Mölder. Mis puudutab loomasööta, ütles ta, et teramaisi on tellitud Ukrainast ning nüüd on see võimalus katkenud. “Esialgu suuremat muret sellega ei ole. Saame kõik vajadused ise kaetud,” rääkis Mölder. Küll aga tõdes ta, et jälgib Ukrainas toimuvat sõda ärevalt. Nende sündmuste mõju jõuab ühel hetkel kõikide sisenditeni, mida ettevõtte tegevuses vaja läheb.
“Ei kujuta üldse ette, mis saama hakkab ning kuidas see kõik meie sisendite hindadele mõjub. Esmajärjekorras oleme tundnud kütuse hinnatõusu. Meie mure on ka elektri hinnatõus, sest kasutame börsipaketti. Aga samas ma julgen arvata, et kui pommid ei hakka langema väljapoole Ukraina piire, suudavad Eesti põllupidajad Eesti rahva ära toita,” rääkis Mölder.
Orgita Põld OÜ-s on tööl ka Ukraina päritolu töötajaid. Keegi neist ei ole avaldanud soovi sõita oma kodumaale, et seda agressori vastu kaitsta. “Meil on küll Ukraina päritolu töötajaid, aga Ukrainasse tagasi minna oleks neil praegu juba keeruline. Nad ei ole enam esimeses nooruses mehed. Tean, et naabrite juurest on küll mehi läinud tagasi Ukrainasse, aga meie juurest mitte,” sõnas Mölder. Lisaks tõi ta välja, et Orgita Põld OÜ aitas ka ühe töötaja sugulased Ukrainast ära tuua. “Aitasime ühe töötaja minia koos oma lapsega Eestisse,” ütles Mölder.
Tavex OÜ
Eidapere ja Lokuta piirkonnas tegutsev Tavex OÜ on samuti põllumajandusettevõte. Selle eestvedaja Artur Kokk ütles, et sõja ja sanktsioonide mõju on nende puhul praeguseks selgelt tunda. “Toidu tootmiseks on sisendite hinnad kerkinud taevasse. Eks see olukord mõjutab meid kõiki, sest elame ju maailmas, kus kogu majandus on omavahel seotud. Väetised, rapsikoogid ja maisiterad tulevad Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt ning sellel kõigel on praeguseks kriips peal. Neil läks hästi, kes oskasid seda olukorda ette prognoosida ja tellisid omale varud ära,” rääkis Kokk.
Ta lisas, et Tavex OÜ saab esialgu hakkama, kuid õhus on ka väga selged küsimused. Kui kaua see hullus kestab? Kui sõda peaks jääma venima, on raske ette kujutada, mis saama hakkab. Kütusehind on juba tõusnud, kuid praeguseks ei ole see veel suurt mõju avaldanud. Kui hakkavad pihta kevadised põllutööd, hakkab see valusamalt tunda andma, sest siis kulub seda rohkem.
“Nüüd tuleb hakata mõtlema minimeeritud põlluharimise peale. 2021. aasta sügisel võis seda prognoosida, et väetiste hinnad tõusevad. Nüüd oleme uues olukorras. Tõde on see, et enam pole müügil isegi kallist väetist. Raha on selle ostmiseks olemas, aga turul pole pakkujat,” rääkis Kokk. Ta avaldas lootust, et kui sõjale Ukrainas peaks tulema kiire lahendus, võib loota olukorra normaliseerumist ka majandussektoris. Aga sõjale praegu lahendust ei paista.
On vana ja tuntud tõde, et Ukraina on Euroopa viljaait. Mustmullavööndis asuva riigi pind ongi loodud vilja kasvatamiseks. Kokk tõi välja, et kui sel kevadel ei saa Ukraina põlluharijad seemet mulda panna, kergitab see toiduhindasid suvel ja sügisel ka meie jaoks Eestis. Ka Tavex OÜ-s on Ukraina päritolu töötajaid. Kokk ütles, et neil on tööl kaks Ukrainast pärit naisterahvast ning nemad tagasi oma kodumaale ei kipu. Nendega on ka räägitud, kas ja kuidas oleks võimalik lähedasi tuua Eestisse, kuid seda ei ole tehtud, sest lapsed on neil juba täiskasvanud. Kokk ütles, et ühe naise abikaasa ei tahtnud sellepärast Eestisse tulla, et ta läks oma koduküla kaitsma.
Transport
RMW AS Transport on Raplas asuv rahvusvaheliste kaubavedudega tegelev ettevõte. Selle eestvedaja Ain Täpsi ütles, et kõige otsesemalt on neid mõjutanud kütuse hinnatõus. Kui veel seitse aastat tagasi tehti vedusid ka Venemaale, oli seal tankides hinnavõit käegakatsutav. Nüüd enam ida poole sõite ei tehta ning kogu kütus ostetakse Eesti kohalike hulgimüüjate vahendusel.
Hinnatõus ei ole mõjutanud mitte ainult kütust, vaid näiteks ka laevapileteid. RMW AS Transpordi põhisõidusuund on Rootsi ning sealsetele laevapiletite hindadele on kütuse hinnatõus juba mõjunud. Kuna RMW veab välismaale teiste tootjate kaupa, on omaette küsimus ka see, kuidas nende kliendid sanktsioonide mõju tunnetavad.
“Olen klientidega suhelnud ning praegu nad toimetavad ning toorainest puudu ei ole,” sõnas Täpsi, kuid lisas, et see on ainult praegune seis, kui intensiivne sõda on kestnud kolm nädalat. Veel ütles ta, et suuremat hirmu tunneb ta tarbekaupade hinnatõusu ees, mis meid alles ees ootab.
“Praegu on õhus palju teadmatust. Raske on hoomata, kui otseselt on Euroopa tegelikult seotud Venemaalt ja Ukrainast tuleva kaubaga. Ausalt öeldes on praegu keeruline tulevikku planeerida. Me lihtsalt jälgime ümberringi toimuvat. Sama teevad ka meie kliendid, otsides teisi võimalikke turge,” rääkis Täpsi.
RMW-s ei ole tööl Ukrainast pärit inimesi. Umbes kaheksakümmend protsenti kõigist töötajatest on elukoha järgi pärit Rapla piirkonnast. Veel avaldas Täpsi arvamust selles osas, et toidupuudust ei ole Eestis karta. “Ma ei usu, et me toidupuudusesse jääme. Isegi kui Nutellat või Marsi ühel hetkel poelettidel ei ole, elame selle üle,” sõnas ta.
Metallist aiad
Varenagrupp OÜ on Rapla külje all tegutsev ettevõte, mis paigaldab piirdeaedasid ning pakub erinevaid aiamaterjale. Ilmselgelt on nende tegevus otseselt seotud metalliga ning Venemaa ja Ukraina on mõlemad olnud suured metallieksportijad.
Varenagrupp OÜ juhataja Maris Rudnevs ütles, et pärast sõja algust ongi neid kõige rohkem mõjutanud metallihinna tõus. “Olukord on keeruline, sest osa pakkujaid ei julge isegi hinnakirja välja panna. Kui sõda lahti läks, tehti hinnapakkumisi, mis kehtisid ainult 24 tundi, sest teadmatust on palju. Pidimegi selle hinnaga ostma,” rääkis Rudnevs.
Aedade paigaldamisega seotud töid hakkavad inimesed tegema just kevadel ning seega seisab ka Varenagrupp OÜ just praegu uue hooaja lävepakul. Jaanuaris ja veebruaris toodeti lattu standardmõõtudes väravaid, mis valmistati enne sõja algust soetatud toormaterjalist.
“Ma elan aasta aega ette. Praegu algab 2022. aasta hooaeg, aga mina mõtlen juba 2023. aasta peale. Eelmise aasta detsembris ostsime lattu poole hooaja varu. Kui oled selles äris kakskümmend aastat sees olnud, oskad aimata, mida kliendid kõige rohkem tellivad,” rääkis Rudnevs. Ta lisas, et kogu metallivaru ostetakse Eesti edasimüüjatelt. Kuna Venemaa ja Ukraina on mõlemad olnud suured metallieksportijad, on paratamatu, et pärast selle liini katkemist tõusevad ka hinnad. Nüüd, kui Ida-Euroopa poole selles osas vaadata ei saa, tuleb heita pilk lääne poole.
Rudnevs tõi välja, et metalli saab osta ka Rootsist, Itaaliast või Poolast, kuid sealne tootmisvõimekus ei ole nii suur nagu Venemaal ja Ukrainas. Küll aga ütles Rudnevs, et Rapla kohalikud ettevõtted, kes metalli tellivad, on omavahel seljad kokku pannud. Kui kellelgi avaneb võimalus kuskilt hea hinnaga kaupa saada, pannakse tellimused kokku, et saada soodsamat hinda. “Oma koostööpartneritega hoiame küll selles osas kokku, et kui kuskilt saame tellida, esitame koos suurema tellimuse, et saada paremat hinda,” rääkis Rudnevs.
Mis puudutab sõja üldisemat mõju, nentis ta, et valitseb teadmatuse õhkkond, mis edasi saama hakkab. “Küsimus ei ole ainult metalli, vaid samuti esmatarbekaupade hindades. Sõda käib kolmandat nädalat. Aga mis saab kahe kuu pärast? Kas Eestis hakkab töötus tõusma? Tunnen küll praegu õhus päris palju ärevust,” rääkis ta.
***
Tähelepanu väärib ka see, et päris mitmed kohalikud ettevõtjad, kellega Raplamaa Sõnumid ühendust võttis, ei soovinud sõja ning sanktsioonidest tuleneva mõju teemadel vestelda. Nad tõid spetsiifiliselt välja, et kuna praegu ei ole teada, mida tulevik toob, ei soovi nad sellel teemal intervjuud anda. Üks ettevõtja vastas meie palvele näiteks nii: “Olukord muutub igapäevaselt, seetõttu veel vara teha arvamusi ning anda komentaare. Täname küsimast, kuid Me loobume Teie pakkumisest.” Selliseid äraütlemisi tuli ette veel.
