Kuidas tulevad inimesed toime kahe euroni küündiva kütusehinnaga? Kas kütust jagub kõigile? Või peaks seda varuma? Kust saab kütust hädaolukorras? Kõike seda uurisime meie kohalike tanklate külastajate ja tanklakettide esindajate käest.
On kena kevadine päev, mil ajaks mootorile hääled sisse, et sõita kuhugi rahulikumasse paika ilma, linnulaulu ja tärkavat loodust nautima. Plaan tundub hea muidugi täpselt nii kaua, kuni silma jääb esimene tankla koos hindadega. Eesmärgitu sõitmine jääb nii mõnelgi ilmselt sinnapaika.
Meie esimene peatus on Märjamaa, kus uurime tankijate muljeid. Üsna tiheda liiklusega Pärnu maantee ääres on kaks tanklat. Circle K juures vaikset hetke ilmselt ei kohta. Ka keskpäeval ei ole tankla parklas autodest puudust. Üks auto lahkub ja järgmine kohe saabub. Võib küll märgata, et rohkem pargitakse auto, ilma tankimata, tanklapoe ette, et siis kaupluse lettide vahel endale midagi meelepärast leida. Tankimisvõimalust kasutab meie saabumise ajal vaid Heivo.
Küsimuse peale, kuidas kõrge kütusehind tema valikuid mõjutab, vastab ta kiiresti: „Natuke kindlasti.” Ta tangib parasjagu oma tööautot ja tõdeb, et tööga seotud käigud on üpris paratamatud ja sellega on tööandja ka arvestanud. Teisalt jällegi isiklike sõitude puhul tuleb oma käike põhjalikumalt läbi mõelda.
Miks te ei küsi kõrge hinna kohta omanikelt ja ka riigikogu liikmetelt? Nimelt oli nafta hind kõrgemgi (130$) kümme aastat tagasi aga siis oli kütte hind ca 1,5€. Maksud olid praktiliselt samad. Miks nüüd küsitakse 2€ liitrist? Kuku raadio Olukorrast ajakirjanduses eelmise nädala saates tegi asja puust ja punaseks Rein Lang.