Märjamaa vallavanemat umbusaldanud volikogu liige Rudolf Jeeser ütleb, et talle vallavanem inimesena meeldib, kuid tema tööga ta rahul ei ole. Ette heidetakse ka ebaeetilist käitumist.
Märjamaa volikogu 15. märtsil toimunud istung algas ootamatusega. Nimelt luges volikogu liige Rudolf Jeeser ette umbusaldusavalduse vallavanem Meelis Välise suhtes.
Umbusaldusele olid istungi alguseks allkirja andnud kuus opositsiooni liiget. Avalduses on välja toodud, et allakirjutanud on veendunud, et vallavanem ei ole saanud oma tööülesannetega hakkama ja on olnud saamatu järgmistes tegevustes:
„Tööalases tegevuses puudub algatusvõime, avatud, eesmärgistatud, süsteemne, järjepidev ning koordineeritud lähenemine oma tööülesannete täitmisse. Samuti on tõsiseid puudujääke vallavalitsuse ning ametnike juhtimises.” Lisaks leitakse, et valla korraldatud abivallavanema konkurss ei olnud tegelikult avalik, vaid suunatud koalitsioonipartneri valimisliidu juhile ehk Villu Karule algusest peale.
Allakirjutanud on murelikud, et praegune vallavanem ei suuda täita seadusest tulenevaid ja ette tulevaid ülesandeid kiirelt ja efektiivselt, mistõttu ei pruugi ta toime tulla ka eesseisvate suurte väljakutsetega nagu koroonapandeemia, energiahindade tõus ja Ukraina põgenikud.
Ette kokku lepitud
Umbusaldusavalduse ette lugenud Rudolf Jeeser selgitab, et opositsioon on juba pikemat aega vallavanema suhtes rahulolematust väljendanud, kuid on hoidunud liiga karmist kriitikast, kuivõrd mõistetakse, et värske volikogu koosseis ja muudatused vallavalitsuses toovad kaasa lisanduvaid väljakutseid. „Abivallavanema konkurss oli aga viimane piisk,” tõdeb Jeeser.
„Suur enamus Märjamaa vallavalitsuse teenistujaid on väga tublid ja teevad oma tööd suure pühendumusega, aga opositsioon näeb suuri lünki just nende juhtimises. Eelkõige muutusid rahulolematuks meie valijad, kes küsisid meie käest toimuva kohta selgitusi,” ütleb Jeeser.
„Mulle inimesena Meelis Välis meeldib, ta on soliidne, rahulik ja hea keelekasutusega. Kui aga vaatame, mida me näeme volikogus, mismoodi asjad vallavalitsuses toimivad, siis sellega ei saa rahul olla. Abivallavanema konkursi läbiviimine oli inetu,” lisab ta.
Jeeser ei mõista, miks otsustasid vallavanem ja vallavalitsus valitud teed minna. „See on nii ühte auku tehtud. See oli selgelt enne välja kommunikeeritud, et neil on oma inimene olemas, sest ainult kaks inimest kandideeris. Konkursi tingimuste sõnastamine oli lahja. Tagantjärele vaatame, et Villu Karu taandas end eelnevalt kõikidest positsioonidest, ei võtnud komisjoni esimehe kohta, oli tajuda, et see kõik oli koalitsioonikõneluste ajal kokku lepitud. Meil ei ole tõendeid, aga kõik viitab sellele,” räägib Jeeser.
Kuigi hetkel on umbusalduse avaldusel kuus allkirja, ei ole välistatud, et järgmiseks volikogu istungiks, mil umbusaldus hääletamisele läheb, on toetajaid rohkem.
Stiilid on erinevad
„Kas mul on keelatud abivallavanema kohale asuda?” arutleb Villu Karu. Ta meenutab, et veebruarikuu volikogu istungil toimus volikogu liikmetele korruptsiooniteemaline koolitus, kus opositsiooni esindajad esitasid neidsamu küsimusi, mille põhjal umbusaldus tehti, ning neile selgitati, et konkursi läbiviimises korruptiivseid elemente ei paista. „Konkurss on meie enda korra järgi läbi viidud. Oli alati võimalus valida keegi teine,” kinnitab Karu.
Opositsioon viitab umbusaldusavalduses, justkui oleks koalitsiooniläbirääkimistel juba kokku lepitud, et abivallavanemaks saab Karu. Selle kohta ütleb Karu, et sellist kokkuleppet, millega seati koalitsiooni loomise tingimuseks tema abivallavanemaks saamine, ei ole olnud. Ta ütleb, et koalitsiooni nad kellegi teisega astuda ei olekski saanud. „EKRE-ga meie vaated ei ühti, et koalitsiooni teha,” ütleb ta. Samas möönab Karu, et koalitsiooni kohtumistel oli juttu küll, et abivallavanema kohale oleks vaja uut inimest.
Abivallavanem ei pea umbusaldust põhjendatuks ka vallavanemale tehtud teiste etteheidete osas. „Mõne ettekujutuses võib olla vallavanem teistsugune isik ja peaks teistmoodi käituma. See on maitse asi. Juhtimise kohapealt ei saa väita, et oleks midagi valesti tehtud või tegemata jäänud. Stiilid on erinevad, aga see ei tähenda, et oma ülesannetega toime ei tulda,” on Karu kindel.
Meelis Välis ise umbusaldusavalduse teemal kommentaare anda ei soovinud. „Ma pean selles osas vastuseid andma kuu aja pärast,” ütleb ta. See on tõsi, umbes kuu aja pärast, 19. aprillil toimub järgmine korraline Märjamaa volikogu istung, mil umbusaldusavaldus ka hääletusele läheb. Enne hääletust on nii vallavanemal kui ka kõigil volikogu liikmetel võimalus suu puhtaks rääkida.




Kas Raplamaa Sõnumid on ka kohal teisipäeval, 19.04, kui umbusaldust avaldatakse? Eelmisel umbusaldusel oli lausa live ülekanne… Äkki kordaks, näeks kogu Eesti ikka.