Reelika Vaabel, SA RAEK projektijuht
6.-7. aprillil külastasid Raplamaa tööstusalade võtmeisikud Keila ja Paldiski omavalitsusi, ettevõtteid ja tööstusalasid eesmärgiga tutvuda naabermaakonna püüdlustega tööstusalade arendamisel. Varem on sarnase seltskonnaga käidud Ida-Virumaa tööstuspiirkondades, samuti Soomes Joensuu tööstusparkides.
Õppereisi seltskonna moodustasid Raplamaa omavalitsuste esindajad ja juhid, kes puutuvad iga päev kokku ka ettevõtluskeskkonna kujundamise ning arendamisega.
Keila linnavalitsuses tutvustas endine abilinnapea, praegune Riigikogu liige Timo Suslov töötleva tööstuse toetusrühma tegevusi, sest tema sõnul vajab tööstus suuremat kõlapinda. Keila abilinnapea Maret Lepiksaar andis ülevaate Keila linna tulevikuplaanidest, mille hulgas on ka linna tunnuslause või sõnumi väljatöötamine. Seoses arengukava valmimisega on praegu selleks kõige sobivam aeg. Loomulikult tekkis elav arutelu sõjapõgenike teemal, sest nii Keila linn kui ka paljud ettevõtted on ühendanud jõud nende toetamiseks.
Sõnajärje sai sujuvalt üle Harju KEK-i juhatuse liige Janek Lehtmets, kes rääkis nii enda juhitava ettevõtte tegevusest tervikuna kui ka omavalitsuste ning ettevõtete koostööst ja piirkonna arengust laiemalt. Põhirõhk oli mõistagi Keila Tööstuspargi tutvustamisel. Lehtmetsa kogemuste pagas tööstusalade arendamisel on muljetavaldav. Harju KEK-i on ta juhtinud 10 aastat. Ettevõtte omanduses on üle 100 ha äri- ja tootmismaad, üks suurimaid 52 hektaril paiknev Keila Tööstuspark. Seal õnnestus vaadata lähemalt ka ühe pikaajalise rentniku Ensto Ensek AS-i tootmist, teejuhiks sealne tootmisjuht Kaido Pae.
Tegemist on Soome pereettevõttega, mis toodab elektriseadmeid ja on esindatud 17 riigis üle kogu maailma. Asjatundlikumate osalejate sõnul on ettevõttel siiski arenguruumi just automatiseerimise valdkonnas, mida tunnistas ka ettevõtte esindaja. Sellega ka pidevalt tegeletakse, kuid sageli on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu takistuseks ruumipuudus.
Õppereisi teine päev algas Paldiskis Lääne-Harju vallavalitsuses, kus vallavanem Jaanus Saat andis ülevaate valla põhisuundumustest, millest peamine on keskkonna säästmine ja rohepööre. Nende vallas on kogukonna kaasamine väga tähtsal kohal. Vallavalitsuse juurde on loodud kogukonnakomisjon väga erinevate elualade ja vanuserühmade esindajatega ning sellel on oluline roll valla käekäigu kujundamisel. Vähetähtis ei ole tihe suhtlus ettevõtjatega, kellest mitmed on olulisel määral panustanud Paldiski arengusse. Ettevõtete kaasabil on ehitatud lasteaed, mänguväljakuid jne.
Paldiski Ettevõtjate Liidu tegevjuht Ester Tuiksoo rääkis Paldiski investeerimiskonverentsist, mida ta juba aastaid korraldab, samuti ettevõtjate liidu tegevusest. Rõõm oli tema saatel külastada kahte ettevõtet: Paldiski Tsingipada AS-i (Zincpot/Tiki treiler), mida juhib Raplast pärit mees Kaupo Sisask, ja Esteve AS-i, mis tegeleb Paldiski Lõunasadamas ja Tallinna Vanasadamas kaupade ümberlaadimisega.
Lõpetuseks tutvustas Enn Laansoo Jnr Pakri Teadus- ja Tööstusparki, mille üks suundumustest on üleminek taastuvenergia tootmisele ja tarbimisele oma tööstuspargis.
See teema sobis õppereisi lõpetuseks väga hästi, sest ka Raplamaa arengu käesoleva aasta märksõnad on rohepööre ja taastuvenergia tootmine, mida käsitletakse nii kliimakava koostamisel kui ka erinevatel seminaridel.
„Koostööd ei tee organisatsioonid, vaid inimesed,“ rõhutas Harju KEK-i juht Janek Lehtmets oma ettekande alguses ja tänas Raplamaa õppereisi seltskonda Keila vastu huvi tundmast. See mõte kandis tegelikult kogu õppereisi. Hea koostöö märgid on tuntavad ka Raplamaa omavalitsuste esindajate vahel ja eks kaudne või tegelikult lausa peamine eesmärk see õppereisidel ongi.
Õppereisi korraldas RAEK Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel.
Allar Haljasorg õppereisist: Saime innustust juurde
Katri Reinsalu
Õppereisil osalenud Kohila vallavanem Allar Haljasorg leidis, et käik oli huvitav ja pakkus ideid, mida Raplamaal ning Kohila vallas rakendada.
Ta tõdes, et tema aastakümnetepikkune seotus rahvusvahelise autotööstusega tegi Keila tööstuspargi külastamise eriti huvitavaks. Kuna ettevõtlus, äri, rahandus ja investorsuhted on talle südamelähedased valdkonnad, läks käik tema arvates asja ette. Tekkis hea sünergia. „Alati on tore näha, kuidas omavalitsus arendab tööstusparki,” ütles Haljasorg.
Kohalike ettevõtete külastamisel kogus ta infot, milline on töökorraldus ja tootmisprotsess ning kuidas on inimesi kaasatud. Haljasorg ütles, et omades kogemust nii era- kui ka avalikus sektoris, sattus ta nii-öelda tõlkija rolli, kuidas erinevaid mõtteviise ühendada.
Kohila seisukohast pani Haljasorg kõrva taha turundusega seotud nippe. „Kohila Tuhamäe tööstuspargi juures võiks olla jõuline silt, mis kohe kutsub ettevõtjaid, investoreid ja ka töötajaid,” rääkis ta. Seeläbi suureneks teadlikkus tööstuspargi olemasolust.
Ta usub, et Kohilal on igati potentsiaali ettevõtluse arendamiseks. Arenguvõimalusi parandab tema hinnangul ka Rail Balticu kohalik peatus, mis parandab võimalusi töörände ja ka rahvusvahelise äri seisukohast. Üks osa arenguvõimaluste parandamisest on aga elukondliku kinnisvara arendamine, milles Saku ja Keila vald head eeskuju näitavad. „Ka siin saime innustust juurde,” tõdes Haljasorg.
Lääne-Harju vallas avaldasid Haljasorule muljet koostööprojektid erasektoriga. Silma jäi ka näiteks huvitav koostöö kontserniga Tallink, mille käigus laevade vanadest kardinatest õmmeldakse poekotte. „Jälle suurepärane mõte. Ei ole väga palju ressurssi vaja. Saad erasektorist nende silmis väärtusetu kanga. Kui aga leidub idee ja kohalikke õmblejaid, siis antakse kangale uus elu. See oli väga inspireeriv. Miks mitte midagi sarnast Raplamaal teha,” rääkis Haljasorg.
