Kui osalesin Vana-Vigalas kriisiks valmistumise töötoas ja tuli juttu toiduvarudest ja sprotikonservidest, jäin mõtlema, et ma ei ole suurem asi kalasõber. Hea lõhe läheb küll alati peale, kuid sprottide ja kilude söömiseks pean olema tõeliselt näljane. Selleks peab mingi kriis olema. Siis on lõkkel soojaks aetud sprotid võileival või kiluvõileivad maailma parim toit. Vahel aga mõni roog üllatab ja paneb mõtlema, et ehk ei peagi olema tohutu nälg, et näiteks mõni kiluroog maitseks.
Toidutarest leitud kilupiruka retsepti puhul (autor Tiina Lebane) on kilud küll teisejärgulised. Selle piruka teevad minu jaoks heaks just parmesani juust ja kodujuust. Ja ka ilma kapparita tuleb see mõnusalt soolane pirukas.
Nisujahu asemel võib kasutada ka sepiku- või speltajahu.
Vaja läheb: taigna jaoks 2,5 dl nisujahu, 1 dl peenelt riivitud parmesani, 100 g võid, 3 spl külma vett; täidiseks 400 g kodujuustu, 1 muna, 1 dl riivitud parmesani, 1 suur küüslauguküüs, 3 tüümianioksa, 12 vürtsikilu fileed, 2 tl väikeseid kappareid, värskelt pressitud sidrunimahla
Tee nii: Mõõda jahu kaussi, lisa riivjuust ja tükeldatud külm või ning haki puruseks seguks. Lisa vesi ja sega tainaks. Suru tainas 24 cm pirukavormi põhja ja äärtele ning pane 15 minutiks külmkappi. Pane ahi 200 kraadi peale sooja. Sega kodujuustu hulka muna ja riivitud parmesan. Lisa purustatud küüslauk ja okste küljest lahti nopitud tüümianilehed. Vala täidis tainale. Tõsta terved kilufileed täidisele ja puista peale nõrutatud kapparid.
Küpseta pirukat ahju keskel 30–35 minutit, kuni täidis on hüübinud ja servad kuldpruunid. Lase enne lahtilõikamist 7–8 minutit taheneda. Pigista sidrunimahla peale ja serveeri.
