Lembit Arro
15. IV 1930 – 16. IV 2022
16. aprillil 2022. aastal lahkus meie hulgast raske haiguse läbi jäädavalt elupõline põllumees ja põllumajanduse kauaaegne alustala, hea sõber ning võitluskaaslane Lembit Arro. Ta sündis 15. aprillil 1930. aastal Harjumaal (praegu Raplamaa) tolleaegses Raikküla vallas Laikma külas, kus ta isa oli rajanud talle kui vabadussõjalasele antud talu. Nende peres sündis kokku kuus poega ja üks tütar. Isa suri juba 1937. a ja emal tuli üksinda üles kasvatada ning koolitada seitse last.
Lembit pidi kaelakandmisest saadik olema karjapoiss oma kodus ja varsti ka palgaline naabertaludes. Pärast märtsiküüditamist astus Lembit koos emaga Uue Elu kolhoosi, kus ta hakkas põllutööliseks ja ema võttis vastu lüpsja ameti. Spetsialistide vähesuse tõttu kolhoosides suunas tolleaegne kogu Eestis tuntud kolhoosi esimees Harald Olbrei 1951. a Lembitu Kehtnasse asutatud Kolhooside Esimeeste Ettevalmistamise Keskkooli, ent juba 1952. a kutsuti teda Nõukogude Armeesse, kust ta vabanes 1955. a ning võis jätkata õpinguid. 1957. a läks ta tagasi kodukolhoosi, kus töötas melioraatori, metsaülema ja teedemajandajana.
1956. a abiellus Lembit Elleniga. Et kolhoosis polnud korterit ja abikaasale töökohta, suunati nende pere Kaiu, kus Ellen sai Kaiu kooli õpetajaks ja Lembit vormistati tööle mitme kolhoosi piirkonna parteiinstruktoriks, kus ta parteitöö asemel tegeles hoopis majandusküsimustega. 1959. a augustis tuli tal vastu võtta Punalipu kolhoosi esimehe ametikoht, mis peagi ühines järk-järgult naaberkolhoosidega ning pärast ühinemist Kuimetsa ja Vahastu kolhoosiga moodustus suur Kaiu kolhoos, kus Lembit töötas esimehena kuni 1988. aasta aprillini, mil ta valiti ENSV Ülemnõukogu saadikuks. 1969. a lõpetas ta kaugõppes Eesti Põllumajanduse Akadeemia õpetatud agronoomi diplomiga.
Oli alanud poliitiline töö. Lembit organiseeris Kaius Rahvarinde ja Muinsuskaitse seltsi, võttis osa Raplamaa Maaliidu organiseerimisest ja astus ka ise selle liikmeks 1989. a. 1990. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valimistel sai ta üle 9000 hääle ehk rohkem kui poole Raplamaa häältest. Ta kuulus maasaadikute ühendusse ja Maaliidu fraktsiooni ning andis oma poolthääle 20. augustil 1991 Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Lembitul tuli veel Riigikogu kahes koosseisus olla nii opositsioonis kui ka valimistel võitnud koalitsioonis Koonderakonna, Eesti Perede ja Pensionäride Liidu (EPPL) ja Eesti Maarahva Erakonnaga.
Lembit oli enamasti rahanduskomisjoni liige ja samuti Maaliidu fraktsiooni aseesimees. Tuli võidelda põllumeestele kasulike seaduste eest, mis paljudel juhtudel õnnestus, kuid kaugeltki mitte alati. Maaliit ühines Arnold Rüütli juhitud Eesti Maarahva Erakonnaga, mille järel moodustus Eestimaa Rahvaliit, kuhu ühines ka EPPL.
Lembit on olnud Kaiu külanõukogu ja Rapla rajooni RSN liige, Rapla Kolhooside Ehituskontori ja vabariikliku EKE juhatuse liige, samuti ATK nõukogu liige. Ta on teeneline põllumajandustöötaja, talle on antud EKE kuldmedal, Riigivapi V klassi (2002) ja III klassi (2006) teenetemärk. Pensionipõlves on ta hoidnud oma sõpru ja töökaaslasi, andnud neile vajadusel nõu ja abi, osalenud aktiivselt veel tänaseni funktsioneeriva Maaliidu Klubi seltskonnas. Lembit on elanud harmoonilist kooselu ja hiljem pidanud pensionipõlve oma abikaasa Elleniga. Nende suurim rõõm on üks tütar ja kaks lapselast.
Sõbrad ja teekaaslased
