Möödunud nädalal laiendas politsei vaenu õhutavate koosolekute keeldu üle kogu Eesti. “Välistamaks võimalikke kogunemisi Eesti eri paigus seoses 9. maiga, keelab politsei kõikjal Eestis avalikud kogunemised, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboleid. Keeld kehtib esialgu 10. maini,” seisis politsei teates. Ka Rapla maakonnas monitoorib politsei 9. mail nii sotsiaalmeedias toimuvat kui ka võimalikke kogunemisi monumentide juures.
Venemaal tähistatakse iga aasta 9. mail võitu Suures Isamaasõjas ning ka Eestis elavate vene rahvusest inimeste jaoks on see suur püha. Küll aga ei ole seda varasematel aastatel suurelt ega avalikult Rapla maakonnas tähistatud ning politsei prognoosib, et midagi suurt ei tule ka sel aastal. Siiski hoitakse sündmustel pilku peal.
Tänavune 9. mai tähistamine on tõusnud tähelepanu keskpunkti seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Andrus Reimaa selgitas, et viimastel päevadel on politseinikeni jõudnud Eesti eri paigust avaliku ürituse taotlusi, mille puhul on oht, et seal võidakse õhutada vaenu ja kasutada agressori sümboolikat. „Provokatsioonide vältimiseks ning kõikide elanike turvalisuse tagamiseks need taotlused politsei kooskõlastust ei saa ning kogu Eestis on keelatud vaenuliku sümboolikaga koosolekud,“ rõhutas Reimaa.
Tema sõnul ei ole Teises maailmasõjas langenute mälestamine Eestis keelatud, kuid seda ei tohi kasutada vägivalla ja vaenu õhutamiseks inimeste vahel. „Nii võib hukkunuid mälestada väärikalt ka tänavu 9. mail, viies kalmistule lille ja asetades küünla, mitte lehvitades lintide ja lippudega, mida agressor kasutab Ukrainas toimuva sõja õigustamiseks,“ rõhutas politseijuht. Keeld kehtib esialgu 10. maini, kuid vajadusel seda pikendatakse, sest vaenuliku sümboolika eksponeerimine ei ole Eesti avalikus ruumis aktsepteeritav ka muul ajal. Keelatud on näiteks Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni lipud, Georgi lindid ja NSVL-i vormirõivad.
Kesk-Eesti politseijaoskonna juht Janno Ruus ütles, et politseile ei ole laekunud ühtegi taotlust, et korraldada 9. mail või selle lähiümbruses mõnda avalikku kogunemist Rapla maakonnas. Ta lisas, et vaatamata sellele hoitakse siiski aktiivsemalt pilku peal nii sellel, mis toimub sotsiaalmeedias, kui ka monumentide lähiümbrusel. Politsei on juba varem kaardistanud Rapla maakonnas asuvad monumendid, millega mälestatakse Teises maailmasõjas hukkunuid. Üks selline asub Raplas kiriku ja Vigala jõe vahelises pargis, ent neid on maakonnas veel.
“Valmisolek on meil olemas ning juba praegu käivad patrullid monumente vaatamas, et neid ei soditaks. Patrullide arvu me 9. mail märgatavalt ei suurenda. Küll aga monitoorime sotsiaalmeedias toimuvat ja sekkume ennetavalt, kui mingi olukord esile kerkib,” rääkis Ruus. Veel rõhutas ta, et aastate jooksul on 9. mai olnud Rapla maakonnas rahulik. Ette ei ole tulnud vaenuõhutamist ega monumentide sodimist.
