Raamatukoguhoidjate koolitus: Dialoog kohaliku kogukonnaga annab sisendi edasiseks

Raamatukogude aasta puhul loodi koolitusprogramm „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus”, mis on mõeldud kogu Eesti raamatukoguhoidjatele. Koolitusele pääses osalema üks raamatukoguhoidja igast maakonnast ehk kokku 12 inimest. Üks osalejatest on Kehtna raamatukogu juhataja Silvi Lukjanov. Projekti korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja raamatukogude aasta.
Viiel kohtumisel ajavahemikus märtsist septembrini omandavad koolitusel osalejad mõjusa kaasamise algtõdesid, dialoogi erinevaid vorme, tähenduslike vestluste läbiviimise metoodikat ja julgust arendada oma raamatukogu kogukonnakesksemaks. Koolituse metoodilise sisu on loonud pikaaegne kaasamispraktik, dialoogiekspert ja andragoogika õppejõud Piret Jeedas.

Põhjus, miks selline koolitusprogramm loodi, on see, et kogu maailma raamatukogud on uuenemas ja võtmas aktiivset kogukonnakeskuse, kodanikuühiskonna ja demokraatia uuendaja, säästva arengu eestkõneleja ning kohaliku dialoogi looja rolli ja ka meie raamatukogudel on see potentsiaal olemas.
Lukjanov rääkis, et info koolituse kohta tuli talle meilile. Kuna sõnaühend „dialoog kogukonnas” teda kõnetas ja ta peab ennast heaks vestlejaks, otsustas ta kandideerida. „Ma pean tähtsaks, et kui raamatukogu on olemas, siis ei ole see vaid laenutamise koht, see ongi koht, kus saab dialoogi pidada. Käisin enne kandideerimist Rapla keskraamatukogu direktori Õie Paaslepaga rääkimas ja ka tema soovitas kandideerida, teades, et mulle on kogukonna teema südamelähedane,” rääkis Lukjanov.
Koolitus tipneb sellega, et 6.-10. juunini toimuvad üle kogu Eesti 12 dialoogi raamatukogudes kohalikku kogukonda kõnetaval teemal. Lukjanov sõnas, et teema, mille kohta tema tahab dialoogi pidada, on tuleviku raamatukogu ja noored. „Ma näen, et järjepidevad saame olla siis, kui raamatukoguteenus on järjepidevalt vajalik, ent meil tekib millegipärast lünk,” sõnas Lukjanov. Ta selgitas, et lapsed ja koolinoored on veel tänu kohustuslikule kirjandusele raamatukoguga seotud, aga pärast neid tuleb lünk ja edasi tuleb lugeja vanuses 50+ ja ajaviitekirjandus.
„Küsimus on, kuidas täita seda vahepealset lünka, kuidas olla raamatukoguna olemas ja toeks oma piirkonna elanikule. Raamatuid laenatakse vähem, sest tegemisi on nii palju. Raamat ja lugemine seostuvad hetkega õhtusel ajal, kuid seda aega jääb aina vähemaks, mida pingelisem on päevatöö. Raamat seostub ka reisimisega ja mida noorem inimene, seda rohkem seostub see e-lugeriga. Me tahame aga teada, mida raamatukogu nende inimeste jaoks tähendab, mis teenuseid, kuidas ja miks nad vajavad. Näen, et kokkukutsuja ja eestvedaja roll võiks erineva info kogumisel olla raamatukogul,” rääkis Lukjanov. Dialoog rääkimise vormina ei ole otsustamise koht, see annab pildi sellest, milline meelsus mingis küsimuses kogukonnas valitseb ja seda informatsiooni saab anda edasi kas kohalikule omavalitsusele või näiteks Eesti Raamatukogude Ühingule.
Koolitused viiakse läbi paljuski praktikavormis, iga raamatukoguhoidja saab dialoogis teiste osalejatega läbi mängida selle teema, mis tema kogukonna jaoks on oluline. Näiteks on arutletud selle üle, kas tuleks raamatukogu uksed kinni panna ja kust tuleb tuleviku raamatukoguhoidja. Niimoodi räägitakse järjest läbi erinevaid valupunkte ja teemasid.
Enda teema puhul soovib Lukjanov kaasata ka kohalikku noorte volikogu. Ta on mõelnud, et kui esimene dialoog kogukonnas on peetud, tahaks ta järjest ette võtta ülejäänud kuus valla raamatukogu, et teada saada, millist raamatukogu ja teenuseid nemad vajaks.
Lukjanov võrdles dialoogi pidamist kogukonnas kringli tegemisega – vajalikud komponendid on nad teada saanud ja kaks korda nüüdseks ka näinud, milline kringel on nende segamisest tulnud. Kaks erinevat segamist on andnud kaks erinevat kringlit. „See, mis kohapeal sünnib sellel teemal, ongi kõige õigem tulemus, mis tulema pidi. Järgmine kord, kui hakkad dialoogi looma, tuleb hoopis teine tulemus,” ütles Lukjanov.