Märjamaa valla esimene tuulepark võiks kerkida 4-6 aasta pärast, Rapla ja Kehtna oma aga juba järgmise paari aasta jooksul. Tegime ülevaate, kui kaugel tuuleparkide arendamine maakonna eri otstes hetkel on.
Kõige leigem paistab huvi tuuleparkide arendamise vastu olevat Kohila vallas. Valla planeeringute juhtivspetsialist Peeter Pallav ütles, et valda on jõudnud üks päring eraomanikult ja üks ettevõttelt.
„Eraomanik uuris kuni 30 m ja ettevõte kuni 36 m kõrgusega väiketuuliku püstituse kohta – peamiselt omatarbeks,” lisas ta.
Ta selgitas, et madala huvi taga võib olla asjaolu, et vald ei asu tuuleparkide kasumlikkuse tuulekoridoris. Samuti see, et ametkondade kooskõlastused ja/või suurte tuuleparkide ehitamine võib nõuda täiendavaid arendaja investeeringuid ülekandevõrgu mahu tõstmiseks – olemasolev võrk ei pruugi täiendavaid võimsusi vastu võtta sellises ulatuses, mida tuulepark toodab.
Arendajate huvi Raplamaa vastu
Ülejäänud valdades on vähemalt mingil määral olnud kontakt huvitatud arendajatega. Märjamaa valla vastu on seni tundnud huvi TMV Green ja Evecon OÜ.
„Konkreetsemalt on huvi tuntud Valgu piirkonna vastu. Vallavalitsusele on ka laekunud taotlus tuuleenergia eriplaneeringu algatamise kohta, mis haarab ala Vaimõisa külast Päärduni ja Sipa külast Rapla valla piirini. Kaudsemalt on huvitatud oldud ka Konuvere piirkonnast (Jõeääre küla),” ütles abivallavanem Villu Karu.
Abivallavanem lisas, et kohtumisi arendajatega on olnud liialt vähe ja ühtegi konkreetset tuuleparki hetkel arutlusel ei ole. „Arutelud võimalike tuuleparkide kohta Märjamaa vallas on väga algstaadiumis, mingeid põhimõttelisi üldisi otsuseid selles osas langetatud ei ole,” rääkis Karu.
Eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegi Evecon OÜ, kes tunneb tegelikult huvi ka Rapla ja Kehtna vastu. Arendusjuht Karl-Joonatan Kvell selgitas, et Märjamaa vallas on ettevõte teinud ettepaneku algatada eriplaneering selgitamaks välja, kus on sobilikud asukohad tuuleenergeetika arendamiseks. Eriplaneeringu algatamise korral ja kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi võiks esimene tuulik kerkida nelja aasta pärast. Realistlik ajavahemik oleks 4-6 aastat.
„Eriplaneeringu algatamine ei tähenda ühegi tuuliku panemist kuhugi ega ehitusluba. Kõigepealt võiks vaadata, kuhu me saame teha, kui mõistlik see on ja millised on keskkonnakaitselised tingimused,” tõi Kvell välja. Ta lisas, et eriplaneeringute tingimused on täna väga ranged ning selle käigus küsitakse ka inimeste arvamust.
Võimalike tuuleparkide ja tuulikute suurusest Kvell veel rääkida ei saa. Ta ütles, et eriplaneeringus võetakse keskkonnamõjude hindamise tarbeks aluseks täna kõige kõrgem teadaolev tuulik, mille torn ning laba on oma kõige kõrgemas tipus 290 meetrit kõrge. Kvell lisas, et see ei tähenda, et just selline tuulik ka reaalselt püstitatakse.
„Tuuliku valimisel on väga suur roll tuuleoludel. Vastavalt tuuleoludele tuleb õige tuulik. Igasse kohta ei ole mõtet panna võimalikult kõrget ja võimalikult võimsat tuulikut, arvates, et see on kõige mõistlikum lahendus. Üldiselt on täna kõige mõistlikumad umbes 5 MW võimsusega tuulikud, mille tipu kõrgus on 250 meetrit,” rääkis ta.
Rapla ja Kehtna üldplaneeringud
Märjamaa vald oma üldplaneeringuga tuulealasid määratlenud ei ole. Seda teevad aga Rapla ja Kehtna vald. Mõlemal on üldplaneeringu uuendamine hetkel käsil. Sisuliselt tähendab see seda, et eriplaneeringu protsess on juba läbi tehtud ja välistamise tulemusel on potentsiaalselt sobilikud alad kaardile märgitud. „See annab väga suure eelise tuuleparkide loomisel. Kui Märjamaa vallas võiks tulla esimene tuulik nelja kuni kuue aasta pärast, siis Rapla ja Kehtna puhul võiks esimene tuulik olla reaalne kahe-kolme aasta jooksul,” rääkis Kvell.
„Taastumatute ressursside põletamiselt taastuvatele energiaallikatele üleminek on meie ajastu üks suuremaid väljakutseid ja pakub tõepoolest ka Rapla vallas üksjagu mõtteainet,” ütles Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela.
Rapla valla üldplaneeringu koostamisel viidi läbi sobivusanalüüs võimalike tuulepargialade leidmiseks. Seejuures kaaluti tuulikute sobivust rohelise võrgustiku aladele.
„Keskkonnaamet on maismaa tuuleparkide kavandamisele koostatud suunistes soovitanud vältida suurema hulga tuuleparkide planeerimist rohelise võrgustiku alale, kuid otsest välistust roheline võrgustik kaasa ei too. Kui jätta rohevõrgustikualad ilma tuulikuteta, tekiks Rapla valda vaid üks tuulepargile sobiva asukoha võimalus Lõpemetsa külas,” ütles Järvela.
Lisaks Lõpemetsa külale on üldplaneeringu eskiislahenduses tuulepargi aladeks kavandatud ka Atla, Karitsa, Loe, Maidla, Ohulepa, Orguse, Põlliku, Raka, Suurekivi, Tolla, Vahastu, Vana-Kaiu ja Äherdi küla. „Kokku on tuulealasid hinnanguliselt u 300 ha,” ütles Järvela. Eskiislahenduse valmimise järel saavad sellega kõik huvilised planeeringute portaali vahendusel tutvuda ning sellele ettepanekuid esitada.
„Huvi tuuleparkide arendamise vastu on, kuid ühegi konkreetse pargi kavand vallavalitsusse veel jõudnud ei ole. Kuna tuulealad pole veel üldplaneeringuga määratud, ei ole asukohtade üle veel võimalik tõsisemalt arutleda, kuid mõistagi ei saa välistada, et keegi on juba ka mingeid konkreetsemaid plaane joonistanud. Lisaks tuuleparkide arendamisele uuritakse võimalusi ka salvestustehnoloogiate paigutamiseks. Energeetikute kinnitusel on akupank taastuvenergeetikalahenduse tõhususe seisukohalt möödapääsmatult vajalik,” rääkis Järvela.
Rapla vallas tunneb Evecon huvi Vana-Kaiu piirkonna vastu. Oma võimalike tuuleparkide juurde kavandavad nad ka akupankasid.
Täna on tegemist merekonteineritega, milles on akupankade moodulid sees. „Akupanka on võimalik energiat salvestada ja müüa seda siis, kui seda on võrgus kõige rohkem vaja. Kas siis, kui hind on kallis, või siis, kui võrgus on lihtsalt energiat vaja näiteks mingi reservi hoidmiseks,” selgitas Kvell.
Kehtnas arendajad konkureerivad
Kehtna vald on oma üldplaneeringuga Raplast sammukese ees. Tänasele kaardile on joonistatud kuus võimalikku tuuleala. Vald loodab aasta lõpuks üldplaneeringu kehtestada. Mõistagi võib tuuleparkide rajamisel tekkida mitmeid ajamahukaid takistusi. Maakonna esimese tuulepargi potentsiaalne asukoht võibki olla Kehtna vallas.
Kehtna valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann ütles, et hetkel on silmapiiril kolm tõsiseltvõetavat arendajat, kellega on olnud otsekontakt. Täna tunduvad kõige perspektiivikamad alad Pae küla ja Hiie küla ümbruse tuulealad. Arendajad on suuresti üldplaneeringu kehtestamise ootel.
Üks huvitatud arendaja on varem mainitud TMV Green OÜ, kes just nende piirkondade vastu huvi tunneb. Arendusjuht Jaanus Kivirand ütles, et nad kavandavad Hiie ja Pae küla juurde tuuleparke kokku 20-25 tuulikuga.
„Tuulepark peab olema mõistliku suurusega, et tagada konkurentsivõimelisus,” ütles Kivirand. Seetõttu on keskendutud aladele, kuhu oleks võimalik vähemalt 8-10 tuulikut paigutada, mis võimaldaks elektrit soodsalt toota.
Tänaseks on ettevõte teinud keskkonnamõju eelhinnangu alade sobivuse kohta tuuleenergia arendamiseks. Arendaja on alustanud ka läbirääkimisi maaomanikega, kelle kinnistud planeeringualasse jäävad.
„Lisaks plaanime hüvitisskeemi kaasata ka elamud, mis jääks tuulikutest kuni 2-2,5 km raadiusse,” rääkis Kivirand.
Pae külas on maaomanikud soovinud projektiga liituda. „Tuuleolud on seal head,” lisas Kivirand. Hiie küla vastu tunneb huvi mitu arendajat ja maaomanike laual on mitu pakkumist. Seetõttu pole veel selge, kes ja kuidas seal tuuleenergeetika arendamisega tegelema hakkavad. „Lepingute sõlmimine on venima jäänud,” tõdes Kivirand. Hiie küla vastu tunneb huvi ka Evecon OÜ. Samuti on neil silmapiiril tuuleala Koogiste küla lähedal.
Maaomanikele ja omavalitsustele saab tuulepark ka tuluallikaks. „Tõenäoliselt kehtestatakse tuuleparkidele maks ca 0,5-1 €/MWh kohta (10 tuuliku puhul 100 000 – 200 000 €/a), millest osa jaguneks lähimatele majapidamistele. Kui sellist maksu ei kehtestata, siis on meil ikkagi plaanis kaasata projekti kohalikud elanikud ja jagada tuulikute tulu ka nendega,” rääkis Kivirand.
Lisaks sobivate alade leidmisele ja kogukonnaga kokkulepete sõlmimisele on tuuleparkide reaalse rajamise üks määrav aspekt ka võrguga liitumise hind, mis täna on üle Eesti kasvanud väga kulukaks. „Kuna võrguettevõte väljastab liitumispakkumisi tuuleparkidele peale aeganõudvat planeeringu kahtestamist, siis selgub tegelik liitumiskulu arendaja jaoks alles hilisemas etapis. See on täna arendaja risk,” ütles Kivirand.
Järvakandis läks vaidlus tuliseks
Inimeste seisukohad on olenevalt piirkonnast väga erinevad. Eriti tuliseks on vaidlused läinud Kehtna vallas Järvakandis. Üldplaneeringu järgi on Järvakandi alevi lähedal ja Nõlva külas tuuleenergia arendamiseks sobilik ala. See kannab nime T6. Kohalikke teeb ärevaks, et piirkonda on planeeritud mitu olulise mõjuga projekti. Järvakandi alevi vahetusse lähedusse on planeeritud ka Rail Balticu trass koos lokaalse peatusega ning väljastatud kaks geoloogilise uuringu luba.
MTÜ Nõlva Metsaküla Selts toob oma ühises vastuses välja, et suurte tuulikute mõju neid ümbritsevale metsale ei ole tegelikult hästi teada.
„Elame täna rohepöörde ajastul, kus igasugune taastuvenergia tundub kui võluvits. Eriti keeruliseks muudab vastuseisu tuuleparkidele energiahindade olukord ja talvine kriis. On tekkinud lai väärarusaam, et taastuvenergia ravib kõik haavad. Oleme nõus, et Eesti energiapoliitika võiks olla paremas seisus, kuid millise hinnaga?” küsib selts.
Kohalikud leiavad, et hinnaks on Järvakandi ja Nõlva küla elanike elukvaliteet, sealne looduskeskkond ja inimesed, loomad ning linnud. Eriti teravalt tõstatub tuuleparkide rajamise juures metsa raadamise küsimus. Niisamuti tunnevad selle pärast muret ka Järvakandi elanikud. „Raadame metsi tuulikute jaoks ning suurendame raiemahte – kas see ongi see pärand, mille jätame oma tulevastele põlvedele?” küsib selts. Raadatud mets ei taastu enam kunagi.
Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela ütles, et vald on soovitanud arendajal väärtusliku metsamaa tüki asemel tühermaa leida. Ka Keskkonnaamet ei soovita metsamaade lausalist raadamist taastuvenergeetika tarbeks.
Arendajad jällegi räägivad, et tuulikute rajamine ei eelda massiivset metsa raadamist. „Ühe tuuliku maavajadus ei ole eriti suur ja keskmiselt oleks vaja raadata ca 1 ha metsa tuuliku kohta ning kuna tuulikute vahekaugused peavad olema 500-900 meetrit, siis ei saaks öelda, et tuulikute rajamiseks oleks vaja palju metsa raadata. Pigem võiks selle energia eest, mis tuulikust saadakse, jätta palju rohkem metsa kütteks raiumata,” ütles Kivirand.
Kvell lisas, et labadealune maa võib jääda metsaks eeldusel, et puud ei sega labade liikumist. „Metsa raadame võimalikult väikeses mahus. Ka teede osas üritame võimalikult palju olemasolevaid teid kasutada,” ütles ta. Kvell lisas, et ettevõte püüab oma mõju keskkonnale võimalikult väikesena hoida. „Istutame need puud, mis me maha võtame, samas mahus kas sama kinnistu teise ossa või mõnele teisele kinnistule,” rääkis ta.
Kivirand tõi välja, et tuuleparke rajatakse reeglina inimasustusest kaugele ja need kohad ei ole alati sobilikult lagedad alad või elavad seal kaitsealused liigid. „Tuuleparke ei soovita ju ka põllumaadele, sest vähendab haritava maa pinda. Siis tekiks küsimus, kuhu üldse saaks neid piisavas koguses rajada, et rahuldada kogu tulevane energiavajadus, mis kasvab ka transpordi ja kütte elektrifitseerimise tulemusel,” küsis Kivirand.
Jääb üldplaneeringusse või mitte?
Kohalike selge soov on, et T6 tuuleala üldplaneeringusse ei jõuaks. „Näeme täna, et see seisab valla huvist kaugel – saadavad rahad kaaluvad täna üles igati elanikkonna seisukohad. Seega soovime vähemasti seaduspärast asjaajamist ning kaasamist. Täna seda toimunud ei ole, pigem kuuleme väiteid, et tuulepark tuleb olenemata sellest, milline on meie meelsus. Nii on jäänudki lihtinimesele väga vähe võimalusi teha ennast kuuldavaks, nähtavaks ning võrdväärseks,” ütleb selts. Tuuleala vastu õnnestus neil koguda 239 allkirja, mis mai alguses ka vallale esitati.
Kehtna valla arendusjuht Varri Väli ütles, et tänase seisuga on ala üldplaneeringus sees. Ala on küll vähendatud, võttes arvesse ka inimeste teateid võimalikest uutest majapidamistest. Väli ei välista võimalust ala üldplaneeringust välja jätta. Kõige efektiivsem ja korrektsem viis tuuleala väljajätmiseks oleks volikogu sellesisuline otsus. Arendusjuht küll lisas, et otsust oleks vaja enne, kui üldplaneering ministeeriumisse kooskõlastamisele läheb.
Seni ükski arendaja piirkonna vastu huvi tundnud ei ole, mis mõistagi ei tähenda, et tulevikus huvilisi tekkida ei võiks. Ka Kivirand tõdes, et tuulikud ei pruugi igale poole sobida. „Kui arendusi saab ühte kohta liiga palju, siis see pole hea kohalikele inimestele, kes sooviksid mingeid kohti jätta puutumata,” ütles ta.
„Samas võib-olla on tuulik asi, mis on 10-20 aasta pärast looduses täiesti tavaline ja loodus saab täiesti normaalselt eksisteerida koos tuulikuga. Eks maailm on ka muutumises ja küsimus on selles, kas me kohaneme ühiskonnana või üritame iga hinna eest kinni hoida olemasolevast (kuigi saame aru, et energiat on meil kõigil vaja). Ja täna ei hakka mitte keegi investeerima uutesse energiaprojektidesse, mis ei suuda oma efektiivsuses konkureerida tuuleenergiaga. Küsimus on vaid selles, kas soovime arendada odavamat tuuleenergiat või lepime ühiskonnaga kokku mingites toetusmeetmetes ja toodame energiat mingil muul, kallimal viisil. Sest täna on meil hinnad kallid ainult põhjusel, et meil ei ole veel piisavalt odavat tuuleenergiat,” rääkis Kivirand.
***
Miks me peaksime tuuleparke rajama?
Jaanus Kivirand
Energiat on meil vaja ja hetkel ei suuda Eesti ise toota kogu oma vajaminevat energiat, vaid peab seda importima ja seda hoolimata asjaolust, et meil on head tuuleolud ja kohad tuuleenergia tootmiseks.
• Kõige soodsam viis elektrienergia tootmiseks ja seda ilma taastuvenergia toetuseta. Aitab alandada elektrienergia kulu tarbijatel ja suurendada Eesti konkurentsivõimet ning parandada väliskaubanduse bilanssi. Elavdaks ka kohalikku majandust, sest tuulikupargi ümbrusse oleks võimalik meelitada ka muud energiamahukat tootmist.
• Väärindab maad: täiendav tulu maaomanikele ja lähimatele majapidamistele.
• Positiivne keskkonnamõju: tuuleenergia tootmisel ei tekitata kasvuhoonegaase ega paisata õhku saasteaineid ning ei kasutata vett. Tuuliku tootmiseks kuluva energia toodab see tagasi vähem kui aastaga. Võttes arvesse tuuliku tootmise ja transpordi süsiniku emissioone, on kogu CO2 jalajälg olemasolevatest tootmise viisidest väikseim (5-10 g/KWh kohta (allikas: Garvin A. Heath, a senior scientist at NREL), võrdluseks on põlevkivist toodetud energial CO2 emission 90-100 korda suurem (ca 1000 g/KWh kohta) ning maagaasi ja puidu puhul 40 korda suurem (allikas: Department of Energy’s National Renewable Energy Laboratory).
• Ühe tuuliku võimsus on 6-8 MW ja see toodaks kuni 24 000 MWh/a. See kataks keskmise asula sooja- ja elektrienergia vajaduse (Kehtna soojatarbimine on 6500 MWh. Sooja võiks toota soojuspumpadega ja biomassi saaks põletamise asemel kasulikumal viisil väärindada).
