Mari Tammar
Kohtusime helilooja Ardo Ran Varresega, kes on loonud muusikat paljudele teatrilavastustele, filmidele ja teleseriaalidele, ent ka klassikaliste instrumentidega esitatavat kontsertmuusikat. Hiljuti esietendus Vanemuises tema esimene ooper “Põrgupõhja uus Vanapagan” ning 23. juunil saab Rapla kirikus kuulda esiettekandes tema orelipala “Pisarapuu. Mõeldes autoritaarsete režiimide ohvritele”.
Räägime ajast ja loomingust ja sellest, mis teda inspireerib.
Kust te pärit olete, kus teie juured on?
Olen pärit Tallinnast, aga ema juured toovad mind siia Raplamaale. Tema ema Marie Elisabeth Hindremäe on Lau külast ja isa Mart Kaerma (Haber) on Rapla lähedalt Juula ja Raela küla piirimailt. Minu isapoolsed juured viivad Virumaale ja vanale Tartumaale.
Te elategi praegu Tartus?
Jah, praegu elan Tartus juba üksteist aastat. Kuidagi saatus viis sinna ja hämmastaval kombel leidsin sealt ka isapoolse vanaisa juured üles, mis olid kaduma läinud. Nii et juhuseid ei ole.
Mis Raplamaaga seostub kõige enam?
Tuleb meelde üldse üks mu esimesi mälestusi, kus oleme linnast tulnud maale, on pime ja lumine, meid pannakse saani ja siis algab sõit suurte puude vahel talusse.
Ema on rääkinud väga palju lugusid. Vanaema oli õpetaja ja vanaisa oli sõjamees, Tallinna-Harju prefekt ja III piirikaitserügemendi ülem. Me oleme väga palju siin käinud. Aga kuna vanaisa oli traagiliselt lahkunud ja põlu all nõukogude ajal, siis need juured olid katki, temast ei tohtinud üldse rääkida. See oli puhas õnn, et mu ema, vanaema ja ema õde ära ei küüditatud kui „rahvavaenlase“ peret. Kuid siis tuli uus vabariik ja me leidsime need kadunud juured uuesti üles, väga toredad sugulased peamise perenimega Haber.
Meenub Taimi ja Hugo Rootsimaa kuldpulm näiteks. Pidevalt olid siin sugulaste kokkutulekud. Väga soojad tunded ja mälestused on sellest. Vanaemapoolsete sugulastega aga lävisime palju ka varem, meeles on vägevad jõulupeod, kus ikka lauldi ja pidutseti korralikult.
