Neljapäeval, 23. juunil toimus Rapla kirikus ning surnuaia juures mälestusüritus kolonelleitnant Mart Kaerma (1897 – 1948) auks. Päeva tipphetk oli see kui Kaitseliidu Rapla malev ning Mart Kaerma lähedased istutasid Rapla surnuaia juurde tamme. Mälestusüritusest võttis osa julgelt üle neljakümne inimese.
Mart Kaerma mälestusüritus toimus jaanilaupäeval kahes osas. Esmalt toimus Rapla kirikus mälestustalitus, kus meenutati tema elulugu ning õpetaja Mihkel Kukk pidas jutluse. Samuti tuli esiettekandele orelipala “Pisarapuu. Mõeldes autoritaarsete režiimide ohvritele”, mille kandis ette Hille Poroson. Selle autor on helilooja Ardo Ran Varres, kes on ühtlasi Mart Kaerma lapselaps. Samuti pidas kirikus kõne ka Varres ise, kes luges ette Mart Kaerma poolt 8. veebruaril 1944. aastal kirjutatud käskkirja III Eesti piirikaitse jalaväe rügemendile.
Kirikus toimunud tseremooniale järgnes rongkäik Rapla surnuaiale. Puumatus korraldati selle kõrval asuvas mälestuspargis, kuhu lähiajal plaanitakse teisigi puumatuseid. Tegelikult ei saa neljapäevase ürituse kohta öelda, et tegemist oli matusega. Põhjus seisneb selles, et kolonelleitnant Kaerma säilmeid on mitu aastakümmet otsitud, kuid need on jäänud leidmata. Selle asemel võeti 23. juuni hommikul Kaerma kodutalu hoovist kaasa mulda, et panna tamm kasvama selle sisse. Seega võib öelda, et tegemist oli sümboolse puumatusega.
Ometi oli see päev ilus ja südamlik algusest lõpuni. Surnuaia juures peeti mitu kõnet. Esimesena kõneles Rapla vallavanem Gert Villard. “Oleme siin, et anda viimne rahupaik Mart Kaermale. Peame tegema kõik oma sõnade ja tegudega, et väärtustada tema ja teiste Eesti vabadusvõitlejate mälestust,” sõnas ta. Samuti esines kõnega Kaitseliidu Rapla maleva senine pealik major Valjo Tooming.
Ajaloolise ülevaate Mart Kaerma tegevusest perioodil veebruar 1944 kuni september 1944 andis Aare Hindremäe, kes oli üks neljapäevase ürituse korraldaja. Mälestuspaiga õnnistas sisse Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk. Ürituse lõpuks kõlas Eesti hümn.
Kaerma lapselaps Ardo Ran Varres ütles, et 23. juuni valiti ürituse läbiviimiseks korraldajate ja Kaerma lähedaste kokkuleppel. Esialgu käis läbi plaan korraldada see üritus juba varem, kuid kokkuleppele jõuti just 23. juuni osas ning Varres ütles, et see oligi parim lahendus.
Samuti toimus 23. juunil Raplas maakaitsepäev, millele eelnes pidulik tseremoonia Rapla kirikuaias. Selle käigus asetati Vabadussõja ausambale pärjad ning noorkotkad ja kodutütred andsid vande.
