Päästjatel kulus tulekahju lõplikuks kustutamiseks viis päeva. Tulekahju sai alguse möödunud neljapäeva õhtul, kui päästjatele teatati Järvakandi alevikus metsast tulevast tossust. Põlema oli süttinud umbes kahe hektari suurune kuusenoorendik. Tuld võtsid ka kännud.
Järvakandi metsapõleng sai tõenäoliselt alguse päev varem möllanud äikesest. „Täpset põhjust ei ole selle sündmuse puhul võimalik välja selgitada. Metsatulekahjude põlengu põhjuseid saab kindlaks teha siis, kui sündmusel on pealtnägijaid või kui sündmuskohal on tõendusmaterjali, mis viitab põlengu põhjusele,” ütles Päästeameti kommunikatsioonijuht Andra Väärtmaa.
Neljapäeval kustutasid päästjad esialgse põlengu vahetult enne südaööd. Järgmise päeva hommikul kontrollisid päästjad põlenguala drooniga. Selle käigus leidsid nad metsast suitsevaid tulekoldeid, mille kustutamisega hakkas tegelema päästjate järgmine vahetus. Kustutamise tegi keerulisemaks turbapinnas, kust tulepesade otsimisele ja nende ATV-ga kustutamisele kulus ka terve reedene tööpäev.
Päästjad kontrollisid ala veel laupäeval ja pühapäeval ning leidsid mõlemal päeval taas tulekoldeid. Viimasele väljakutsele sõitsid Järvakandi kutselised ja Kehtna vabatahtlikud päästjad esmaspäeva õhtul. Keskkonnaamet käis Järvakandi sündmusega tutvumas ja leidis maastikupõlengualalt veel kaks tulekollet. Päästesündmus lõpetati esmaspäeval kell 18.03.
Päästjad reageerisid sündmusele suurte jõududega: seda käisid kustutamas Järvakandi, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Rapla ja Vändra päästjad, lisaks Kehtna, Käru ja Lokuta vabatahtlikud. Päästjatele tulid sündmuskohale appi ka neli vabatahtlikku Järvakandi alevist.
Päästeamet paneb inimestele südamele, et kuival ja tuleohtlikul ajal on metsas keelatud suitsetamine, grillimine ja lõkke tegemine. Lisaks tuleks vältida mootorsõidukitega looduses sõitmist. Juhul, kui on vaja mingeid töid teha, tuleks kontrollida, kas masinad on tehniliselt korras. Sõiduk tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnasel.