Katrin Bats,
Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht
Viimasel ajal on palju juttu kliimamuutusest. Palju vähem räägime aga prügist, mis mõjutab nii planeedi kui ka kõigi elusolendite heaolu. Maakeral on paraku oht uppuda prügisse, millest suure osa moodustab plast.
ÜRO otsustas mõni kuu tagasi jõuda kokkuleppeni vähendada plastireostust. Euroopa Liit tegutseb samas suunas. Mitmetel riikidel, sealhulgas Eestil, pole aga konkreetseid samme ette näidata, sest nii tootjatel, kauplustel kui ka tarbijatel on väga keeruline veenda end plasti kasutamist vähendama.
Mugav on kasutada ühekordseid plastpakendeid erinevate kaupade jaoks, olgu selleks hakkliha, puuvili või mõni tehnikavidin. Kilekoti viskame aga pärast poeskäiku lihtsalt ära. See pole aga alati nii olnud: veel mõnikümmend aastat tagasi kasutasime kilekotte korduvalt, saime kulinaarialetist rasvapaberisse pakitud liha ja muud toidukraami, püsivama iseloomuga kraam aga oli pappkarbis, kuhu sai hiljem midagi muud panna. Nii peaksime käituma ka nüüd.
Pakendite korduvkasutamine ja plasti sorteerimine aitaksid probleemi vähendada. Kurjast ei ole mitte plast, vaid meie käitumine sellega. „Pahaks“ teeme plasti meie ise, sest viskame selle pärast ühekordset tarbimist ära, tekitades plastprügi aina juurde.
Peame aru saama, et nii edasi ei saa
Et inimeste harjumusi muuta, peaksid nad esmalt aru saama, miks see vajalik on. Et inimesed tahaksid prügi sorteerimisse aega ja energiat panna, peavad nad aru saama, kas sorditud plastpakendist saab „uues elus“ taas millegi pakend, terrassilaud või midagi muud. Oma roll on tarbija harimises nii tootjatel, kauplustel kui ka riigil.
Harjumuste muutmine vajab ka aega. Ligemale 10 aastat on inimesi veendud, et käiksime poes korduvkasutatava kotiga. Tänaseks ostabki näiteks ainult 20% Rimi klientidest kilekoti. Aja tähtsust kinnitab ka meie teine algatus – mullu avatud pakendivaba kodukeemia ja kosmeetika lettide vastu Rimi poodides veel suurt huvi pole. Loodame siiski, et see muutub. Ajastki pole aga abi olnud selles osas, et inimesed oma karpidega poodi tuleksid. Eesti poodides saab ammu osta lahtist toitu oma pakendisse. Võib-olla inimesed ei ole lihtsalt sellega kursis, võib-olla peetakse seda ebamugavaks, aga oma karpidega poes käijaid on väga vähe.
Palju mõjutab raha. Pärast seda, kui Rimi ühekordsetele kilekottidele 5-sendise hinna pani, vähenes nende ostmine 2 miljonilt 500 000 kotini kuus. Kaaluda võiks tillukesi hindu muudelegi ühekordsetele plastpakenditele koos võimalusega valida pandipakend. Sarnaselt taaraga saaks seda tagastades osa ostuhinnast tagasi.
Igaühel on oma roll
Et saaksime tõesti planeedi tervist parandada, peavad oma panuse andma paljud. Tootjad peavad kasutama pakendites vähem esmakordset plasti ja rohkem töödeldut; poed tooma ühekordsete anumate ja kottide kõrvale korduvkasutatavad pandipakendid ja hinnastama ühekordsed plastpakendid. Rimi omamärgitoodetest enamik ongi juba jätkusuutlikumast materjalist. Usume, et kui tootja juba meie toodete jaoks pakendimaterjali välja vahetab, teeb ta seda ka muude toodete puhul. Selliseid näiteid juba teame.
Pandipakendite osas teeb Eesti turg esimesi samme. Peagi saab klient mitmes poes valida ühekordse karbi asemel tasulise pandipakendi, mille saab pärast tagastada. Enamik eestimaalasi on joogitaara ringlusega harjunud. Samamoodi võiks korraldada pakendiringlust. Ka mugavus on üks harjumuste muutmise võtmesõnu – kui suudame pandipakendi mugavaks muuta, jõuab see inimesteni, muidu mitte.
Vastutus lasub tootjatel ja müüjatel
Pärast põhjalikku arutelu on Eesti otsustanud, et plastpakenditele ei kehtestata esialgu kohustuslikku hinda, samuti ei sunnita poode ega toidutootjaid muul viisil kiiresti muutusi ellu viima. Võrdluseks – leedukad hinnastavad kõikjal ühekordsed kilekotid ja lätlased kehtestavad kauplustes hinna ühekordsetele plastkarpidele.
Küll aga hakkame peagi poodides ja restoranides-kohvikutes nägema katsetusi plasti vähendamiseks, olgu tegu pandipakendite või millegi muuga. Loodetavasti loksub lähiaastatel paika ka toimiv pandipakendisüsteem. Vajame neid muutusi, et peagi paratamatult saabuv ühekordse plasti kasutuse vähendamine oleks lihtsam nii inimestele kui ka ettevõtetele.
