Vikerforell on maitsev kala ning sellest saab küpsetada erakordselt hõrkusid roogasid. Forellide kasvatamise saladusi tunneb eriti lähedalt Kuuno Ahlberg. Tervelt kakskümmend aastat on ta pühendanud nende kasvatamisele ning selle aja jooksul kalade hingeelu tundma õppinud.
Kui te sööte hea meelega forelli, on väga võimalik, et olete maitsnud ka seda kala, mis on kasvanud Pirgu forellikasvanduses. Esmakordne jalutuskäik kalakasvanduses on omaette vaatamisväärsus. Vastavalt kaalule on kalad paigutatud rohkem kui kümnesse basseini. Kuuno Ahlberg on kakskümmend aastat näinud vaeva, et kogu kompleks üles ehitada. Vaeva on tulnud näha palju, kuid nüüdseks on ta püsti pannud toimiva kalakasvanduse, kus forellid kasvavad kuni pooleteise kilo suuruseks.
Samuti on selle aja jooksul välja kujunenud kliendibaas, kes kalad ära ostab. Suuremaid kliente on kaheksa-üheksa. Nemad tellivad korraga 50 kuni 100 kilogrammi. Lisaks on ka väiksemad kliendid, kelle kogused jäävad 20 kilogrammi kanti. Aasta peale läheb müüki 12-13 tonni vikerforelli. Ahlberg teadis rääkida, et terve Eesti peale toodetakse aastas 800 tonni. Võrreldes meie naaberriikidega on see muidugi väikene kogus. Näiteks Taanis toodetakse forelli 40 korda rohkem.
Praegu, suvisel ajal käib kalade kasvatamine. Müügiperiood tuleb talvisemal ajal, oktoobrist märtsini. Tegelikult oleks ostjaid praegugi, kuid müüa pole mõtet. Kalad on lihtsalt liiga väikesed, nad peavad veel kosuma.
Mitu aastakümmet kogemust
Forellikasvandus asub Pirgu külas, Raplast umbes viieteist kilomeetri kaugusel. Asukoht on eraldatud, sügavate Kesk-Eesti laante vahel, looduskaunis paigas. Kõige olulisem on see, et sealt voolab mööda Atla jõgi. Kui väita, et tegemist on jõega, on seda ehk pisut palju öeldud. Pigem on see oja, aga kalakasvatuseks on see hädavajalik. Sealt tuleb vesi, milles kalad kasvavad.
Forellidele meeldib jahedam vesi. Paras temperatuur nende kasvamiseks on 15 kraadi. Probleeme tekib suvel, kui veetemperatuur kerkib üle kahekümne kraadi, siis on vaja kindlasti seda jahutada.
Kogu toodang jääb Eestisse ning tarvitatakse kodumaisel turul. Ahlberg ütles, et tootmine ei ole piisavalt suur, et võiks välisturu peale mõelda. Ja nii kõige paremini sobibki. Suuri plaane tootmise suurendamiseks hetkel ei ole. Võib isegi öelda, et nõudlus ületab praegu pakkumist. Ostjad sooviksid saada isegi suuremaid koguseid, aga nagu öeldud, suvel peavad kalad kosuma. Siit võib ehk välja lugeda, et Eesti inimesele forell maitseb.
Praeguse kinnistu, kus Ahlberg kalakasvatusega tegeleb, ostis ta aastal 2000. Varasemad kogemused selles valdkonnas tal puudusid. Ei olnud ta seda ala õppinud ülikoolis ega käinud ka kursustel. Aga millegagi tuli tegelema hakata ning forellikasvatus tundus lootustandev valdkond. Siis polnud ka internetist saada õpetusi või suuniseid nagu praegu. Mõningast materjali kalakasvatuse kohta leidus raamatukogudes. Osa sellest ulatus tagasi isegi mõisaaega. Suurem osa teadmisi ja kogemusi on tulnud siiski töö käigus. Ja nüüd on neid kogemusi kogunenud paarikümne aasta jagu.
Pirgu forellikasvandus ei ole kindlasti see koht, kuhu saab oma õngega ise kohale minna ja hakata kala püüdma. Sellist võimalust lihtsalt ei ole. Müük käib suuremates kogustes edasimüüjatele. Küsitav on seegi, kas saaks Ahlbergi käest osta ühe või kahe kala haaval. Pigem mitte. Kogemus näitab, et kui basseinist need üks või kaks kala välja õngitseda, mõjutab see kõiki kalu, kes seal ujuvad. Miks on nii? Küllap nad tajuvad selles ohtu ka iseendale.
Kalad hakkavad teisiti käituma ka siis, kui üks neist mingil põhjusel ära sureb. Olgu selleks põhjuseks näiteks haigus. See on Ahlbergi teadlik valik neid mitte ühe või kahe kaupa basseinist välja võtta. Praegu suuremat müüki ei toimu, aga kalad vajavad hoolitsemist. Ühe korra päevas viskab Ahlberg neile süüa, paar korda päevas tuleb mõõta vee hapnikusisaldust. See on ülimalt oluline. Kui hapnikusisaldus langeb alla kindla piiri, mõjub see kaladele surmavalt.
Suurtes kasvandustes lisatakse selle olukorra vältimiseks vette vedelhapnikku. Pirgus midagi sellist vaja ei ole. Selle asemel töötavad vees aeraatorid, mis hapnikku lisavad. Ahlberg tõi näite, et kui jõest voolab kasvandusse umbes viiekümneprotsendilise hapnikusisaldusega vesi, võib väljaminevas vees hapnikusisaldus olla kuni seitsekümmend protsenti.
Lisaks kaladele müüb Ahlberg ka kalamarja. See on samuti suur töö. Osa marja tuleb nendest kaladest, kes lähevad müüki, aga samuti on võimalik elusaid kalu lüpsta. Kui saad nendest marja kätte, võid need tagasi vette lasta. Igal aastal läheb müüki ligikaudu poolteist tonni kalamarja. Seda on päris palju. Marja tuleb kõigepealt kuuma veega töödelda, et see pehmeks muutuks, seejärel soolata ning panna purki. Ühte purki läheb paarsada grammi kalamarja. Nädalas jõuab ära teha sadakond kilo. Ja see aeg tuleb leida kaladega tegelemise kõrvalt.
Töö ja hobi
Pirgu forellikasvandus asub Kruusa talus, võrdlemisi eraldatud kohas. Kui telefonil GPS-i sisse ei lülita, siis naljalt õigesse kohta välja ei jõua. Ahlberg ütles, et selline omaette olemine talle sobib. Ise on ta kasvanduse rajanud ning ise vastutab, et kõik seal toimiks. Suurem osa töödest tulebki enda kätega ära teha. Kui on abiväge tarvis, kutsub ta appi poja või mõne külamehe.
Eeloleval nädalavahetusel tuleb avatud talude päev. Korraks käis läbi mõte, et võiks kalakasvandusega seal osaleda ja ka külalisi vastu võtta. Esialgu registreeriti oma talu sinna isegi ära, kuid siis võeti uuesti maha. Lihtsalt ajaliselt ei tuldud praegu välja – liiga palju tegemisi ootab lähiajal ees.
Aga miks just vikerforell? Selge oli see, et kui kala kasvatama hakata, peab see olema külmavee liik. Teine variant oleks olnud karpkala, aga seda ei oleks saanud nii väikesel territooriumil kasvatada sama suures mahus nagu forelli.
“Karpkala eeldab teistsugust süsteemi. Vähem kui hektari suurust tiiki poleks üldse mõtet kasutada. Teine mõte oli kasvatada lõhet, aga forelli ja lõhe hind on sama ja seega polnud vahet,” rääkis Ahlberg.
Lõhe ja forell ongi väga sarnased kalad. Vikerforelli eelkäija on teraspealõhe. Vikerforell võib kasvada kahe-kolme kilo raskuseks, aga Pirgus lähevad nad müüki 1,5-kilogrammisena. Selleks ajaks on nad kolme aasta vanused. Jalutuskäigul kalakasvanduses on näha erinevaid basseine, kus kalad on erineva kaaluga. Nende elutsükkel algab viljastatud marjast ning kulgeb edasi mitme aasta vältel, kuni neist kasvabki pooleteisekilone kala. Teoreetiliselt on võimalik teda kasvatada nii suureks ka ühe aastaga, aga see on teadlik valik nii mitte teha. Põhjus on lihtne. Marja hakkab kala andma alles kolmeaastasena ning enne seda poleks mõtet kala müüki panna. Osa tulu jääks lihtsalt teenimata.
Ahlbergi jaoks on kõik kokku nii töö kui ka hobi. Oma talus töötades saab ise olla oma aja peremees. “Saan iseenda jaoks töötada. Selle töö juures on maht selline, millega üks inimene hakkama saab. Kui see oleks oluliselt suurem, oleks vaja kedagi juurde palgata,” rääkis Ahlberg. Hommikul tuleb kõik üle vaadata, et võred oleksid paigas ja poleks muid probleeme tekkinud. Väga palju see aega ei võta, aga hoopis teistsugune seis on siis, kui midagi tõesti halvasti läheb.
Kui midagi on vaja ümber ehitada, ajakulu muidugi tõuseb. Selleks, et kõik tööd tehtud saaks, peab ise olema nii elektrik, mehaanik, ehitaja kui ka veeinsener. Kui oled ise kõik nullist üles ehitanud, tead ka ise kõige paremini, kuidas kõik toimima peab. Vähemalt siiamaani ei ole tulnud suuremaid spetsialiste appi kutsuda. Kõik tööd on saanud ise ära teha. Kalade haigustega on sama lugu. Kaladel muidugi on haigused, aga midagi tõsist neile vähemalt Pirgus külge ei ole hakanud. Kogemus on näidanud, et kui hoida hapnikusisaldus vees õigel tasemel, siis suuri probleeme ei teki.
Sool, pipar ja till
Omaette tegutsemise puhul on üks eelis ka see, et suure maailma probleemid suurt mõju ei avalda. Olgu see siis globaalne haiguspuhang või sõda Ukrainas. Isegi kui maailmas möllab koroonaviirus, vajavad kalad ikka hoolitsust ning inimestele maitseb forell samuti. Kui riik 2020. aasta märtsis koroonaviiruse leviku tõttu lukku löödi, see kalakasvandusele suurt mõju ei avaldanud. Töö käis nagunii edasi kodu juures ning õnneks tellimused ära ei jäänud.
Veidi suurem mõju oli Venemaa sissetungil Ukrainasse. Alates sellest ajast on tõusnud kalasööda hinnad, sest osa komponentidest tuli Ukrainast. Veel eraldi teema on elektrihinnatõus. See lööb kalakasvandust juba valusamalt. Eriti praegu, suvisel ajal. Just praegu ongi elektritarbimine aasta lõikes kõige suurem, sest pidevalt peavad töös olema aeraatorid, mis lisavad vette hapnikku. Talvel neid vaja ei ole. Elektri hind on tõusnud kaks korda või rohkemgi. Kuu arve on tuhande euro kandis. Ahlberg ütles elektrihinna kohta, et ei taha selle peale mõeldagi. Ajab kohe vihale.
Aga kuidas saab forellist kõige maitsvama toidupala küpsetada? Ahlberg ütles, et maailma kõige suurem kalasõber ta just ei ole, kuid muidugi küpsetab ta seda aeg-ajalt ka ise. Eks igaühel on retseptid oma maitse järgi välja kujunenud. Põhiline on see, et kala tuleb küpsetada fooliumi sees ning see saab valmis võrdlemisi kiiresti, kümne-viieteist minutiga. Kuidas forelli maitsestada? Ahlberg tõi välja, et tema paneb sellele lihtsalt soola, pipart ning tilli. Rohkem maitseaineid pole tarvis. Mõnele kokale meeldib kalale ka sidruniviilud peale visata, aga see on maitse asi.
Suuremaid laienemisplaane Kuuno Ahlbergil ei ole. Ta on küll mõelnud, et kui kasvatada toodangut viie tonni võrra, siis sellega saaks hakkama. “See võib-olla oleks isegi mõistlik. Kedagi juurde palkama ei peaks,” rääkis Ahlberg.
Talved on kujunenud tavaliselt nii, et märtsiks on kõik kalad müüdud. Viis tonni lisatoodangut tähendaks, et kala saaks müüa ka aprillis. Ja see mõte on ahvatlev, sest muidu jääb üks kuu päris tühjaks. Aga vähemalt esialgu on see vaid mõte.
