Kohila elanikud tunnevad alevis vana paberivabriku läheduses aeg-ajalt gaasilõhna. Võimalikku gaasileket ja ohtlikku olukorda peljates on nad korduvalt ka päästeameti välja kutsunud.
Viimati oli selline väljakutse 1. juulil. „Päästjad kontrollivad alati sündmuskoha gaasidetektoriga üle, mis tuvastab mõõdetava gaasi ohtliku taseme. Ka Kohilas tehti seda 1. juulil, kuid mingit ohtu ei tuvastatud, päästjad siiski teavitasid probleemist ka kohalikku omavalitsust,” rääkis Järvakandi ja Märjamaa komandopealik Allan Riisenberg.
Kohila abivallavanem Andrus Saare ütles, et gaasilekkega Kohilas tegemist ei ole. Lõhn eraldub hoopis paberivabriku läheduses asuvast õlimahutist. Mahuti kuulub SW Energiale ja asub katlamaja juures. SW Energia piirkonnajuht Juri Frorip selgitas, et tegemist on põlevkiviõli loomuliku lõhnaga. Sarnast lõhna on tunda ka näiteks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis.
Varem oli katlamajal gaasireserv, mis asus vanas tehases. „Me nägime ette, et tehas läheb kunagi lammutamisele ja oleks mõistlik sealt välja kolida. Meil oli üle üks konteinerkatlamaja, mille eelmise aasta sügisel ära tõime. See asub nüüd katlamaja kõrval ja on paralleelselt ühendatud olemasoleva katlamajaga. Selle toiteallikas on põlevkiviõli. Selle kõrval on mahuti. Õli asub mahutis. Aga nagu ka tanklates, on mahutitel tuulutus,” kirjeldas Frorip. Temperatuuri ja rõhu muutumise tulemusel õli paisub ja kahaneb ning võib hakata lõhna eraldama.
„Lõhn tekkib harva just siis, kui ilmastikuolud on sobivad, väga palav ilm, tuul õiges suunas jne,” selgitas Frorip. „See tõesti meenutab gaasi lõhna. Õli ise lõhnab oluliselt tugevamini, kuid väikses kontsentratsioonis see tõesti meenutab seda,” rääkis Frorip. Ta kinnitas, et sellise kontsentratsiooni juures ei ole see tervisele ohtlik. Pigem tõi ta välja, et tänapäeva olukorda arvestades peaks reserv, mis on tagatud millegi muu kui gaasiga, andma inimestele hoopis suuremat kindlustunnet.
