Konkursile “Raplamaa kaunis kodu 2022” esitati tänavu kaheksa kodu, kolm ühiskondlikku hoonet ja üks ettevõte, millest komisjon valis välja kolm kodu, et esitada need heakorrakonkursile „Eesti kaunis kodu”.
Kolm enim hääli saanud kodu olid Kalvi Kantsi ja Helgi Sussi kodu Kaereperes, Saida ja Rein Unga kodu Orgital ning Reena ja Kuldar Soitu kodu Juula külas. Lisaks otsustas komisjon esitada Expolio äri- ja kortermaja üleriigilisele konkursile tööstusobjektide kategoorias.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu komisjon (Katrin Velleste, Margus Vaher, Tiina Martin ja Silvi Ojamuru) külastas 27. juunil kõiki konkursile esitatud kodusid ja hooneid. Iga komisjoni liige sai pärast ringkäiku nimetada kolm talle enim meeldinud kodu. Kolme kõige kaunima koha väljavalimine ei olnud aga kerge, kuna kõik kandidaadid said komisjoniliikmetelt positiivseid hinnanguid. Valiku tegemisel lähtuti ka sellest, et kaunimad kodud ei oleks kõik ühest vallast.
Kaunite koduaedade maakondlik tunnustamine on 25. augustil Kaereperes. Konkursi „Eesti kaunis kodu“ laureaadid kuulutab Eesti Vabariigi president Alar Karis sel aastal välja 4. septembril Mustvee kultuurikeskuses.
Kauni kodu konkursil osalesid veel Virve Pärna ja Priidu Pärna kodu, Maris Rubergi ja Ragnar Sooviku kodu, Ave ja Reevo Õuemetsa kodu, Siiri ja Aare Leinbergi kodu ning Kaarita ja Veiko Brüki kodu ning ühiskondlike hoonetena Järvakandi lasteaed, Laukataguse puhkeküla ja Keava suveaed.
Kalvi Kantsi ja Helgi Sussi kodu – Metsaääre tn 1, Kaerepere, Kehtna vald
Mitmele põlvkonnale koduks olev Kaerepere aleviku servas metsa ääres asuv maja ja selle ümbrus on väga läbimõeldult kujundatud. Peamiselt tegeleb aiaga Kalvi. Üks aia pilkupüüdvamaid elemente, mis ka komisjonilt kiita sai, on aias looklevad kivisillutisega jalutusteed. Need on rajatud paar aastat tagasi. Kalvil on praegu pooleli metsa alla rajatav kooremultšiga rada. Kalvi ema Helgi Sussi sõnas, et neid jalutusteid on nimetatud mõtiskluste rajaks ja tihtipeale, kui Kalvi õhtul koju tuleb, ta lihtsalt kõnnibki seal.
Selles koduaias on rohkelt avarust, kuid ka ilusaid istutusalasid, millel pilk puhata saab. Seda eriti kevadisel ajal, kui õide puhkevad nartsissid ja tulbid. Silma jäävad rohked põllukivid, mida on aiakujunduses oskuslikult ära kasutatud. Hubane koosolemise koht on siseõues olev terrass, mille Kalvi on ehitanud ja mis muutub eriti mõnusaks äraolemise kohaks õhtul, kui süttivad meeleolu loovad tulukesed.
Väiksemat sorti istumis- või lebotamiskohti on aias teisigi. Laste ja noorte jaoks on lausa eraldi kaubaalustest tehtud istumisnurk, kus on hea näiteks lugeda, ning muruplats on niivõrd avar, et seal saab jalgpalli ja sulgpalli mängida.
Kuigi maja on saanud ajaga värske ilme, leiab aiast märke esivanemate pärandist. Näiteks on seal vanad kreegid ning õunapuud, mis on peaaegu 70 aastat tagasi istutatud. Samuti on kujunduselemendina kasutatud atra ja vana hobuvankrit, mille Helgi sõnul tegi tema isa.
Metsaääre 1 on kodu, mida tahetakse külastada ja kus toimuvad kogukonnale olulised sündmused. Helgi tõi välja, et neil on jalgrattamatka käigus külas käinud Kalvi töökaaslased, aeda on külastanud koolidirektorid ja kodukandinädala ajal toimunud koduaedade külastuse ajal käidi ka sealt läbi. Samuti on selles aias antud etendusi ja tehtud lugemisteatrit.
Reena ja Kuldar Soitu kodu – Ristikheina, Juula küla, Rapla vald
Kunagisest hektarilisest võsastunud põllulapist Rapla linna lähistel Juula külas on kuue aastaga saanud uus ja moodsa välimusega kodukoht, kus enim tõmbavad pilku suvelilled ning harmoonia haljastuse ja elumaja ning kõrvalhoonete vahel.
Kuldar sõnas, et nende kodu sattus kodukonkursile puhtjuhuslikult tänu valla ametnikele. Nimelt paigaldati neile elektriliine maasse ja põõsaste kohta tekkis küsimus ning vallaametnikud tulid olukorda üle vaatama. Selle käigus avastati, et aed väärib konkursile esitamist.
Elumaja taga terrassil jäävad silma tohutusuured petuuniaamplid. Võiks arvata, et pereema väetab neid või on pottides mitu taime koos, kuid ei, Reena sõnul ta vaid kastab ja taimi on potis kaks. Amplid on Ristikheina maja kujunduselemendid olnud iga suvi ja neid käiakse toomas Noarootsist.
Soitude kodu kõige uuem ehitis on suveköök, mille kohta Kuldar ütles, et see on pooleli. Põrand vajab veel plaatimist, kuid uhke kroonlühter on laua kohal juba tõeline pilgupüüdja. Suveköögi kõrval on noored valgetüvelised kased, mis loovad laste mängunurga jaoks mõnusa varjulise koha. Kuldar tunnistas, et aastatega on kased nii palju kasvanud, et osa tuli lühemaks võtta, kuna päike ei paistnud enam tuppa.
Kuna plats oli enne kodu loomist võsas, on puid pidanud päris palju maha võtma. Osa puid sai aga ümber istutatud ja osa jäi oma kohale alles. Krundil on tehtud ka suuremahulisi pinnasetöid, kohati maapinda meetri võrra tõstetud, mille käigus on tekkinud eri tasapinnad. Tõstetud osal jäävad silma kaks ümarat mändi, mis uue olukorra tänu neile ümber pandud torudele üle elasid ja on ilusasti pügatud.
Kuldaril on veel plaane, mis hooneid lisaks ehitada. Aia rajamisel lähtuvad nad perega aga sellest, et kõik oleks võimalikult lihtne, kergesti hooldatav ja et endal oleks hea seal olla.
Saida ja Rein Unga kodu – Emma, Orgita küla, Märjamaa vald
Märjamaa-Koluvere maantee ääres tõmbab pilke Emma kinnistu oma kauni arhitektuuriga hoone ja iluaiaga. Maja valmis aastal 2010 ja on saanud muuhulgas tiitli „Energisäästlik kaunis kodu”. Selles aias, eriti hoone ees olles tekib Vahemere-äärne tunne, millele on justkui i-le täpiks dolomiidist purskkaev, kus linnud käivad janu kustutamas ja suplemas. Pilkupüüdev on ka istumisala, veranda, mis on justkui osa siseruumidest, kuid on õuest vaid klaasiga eraldatud. Seal on Saida sõnul hea istuda, kui päike kevadel kõrgemalt hakkab käima.
Saida on seda meelt, et istumisalasid peab aias ikka olema ja seepärast leidub neid Ungade aias mitmeid. Jalgteed juhatavadki külalise mõnusa väikese puhkemajani, kust avaneb aiale hea vaade. Saida sõnas, et talle on lapsest saadik aiapidamine meeldinud. Nende aiast ei puudu ka tarbeaia osa, kuid Saida sõnul on seda saadud elus juba palju pidada, nii et nüüd on rõhk iluaial.
Aed on aga pidevas muutumises, nii et Ungadel on tekkinud harjumus teha oma kaunitest aiapiltidest väikesed raamatud, mida on hea vaadata siis, kui aias väga palju õiteilu enam pole. Näiteks on raamatuid sirvides näha, kui uhke on kasvuhoone kõrval asuv umbes 200 õiega põõsaspojeng.
Täiuslikult hooldatud ilutaimede peenrad ja murulapid panevad küsima, kuidas pererahvas jaksab seda nii puhtana hoida. Saida sõnas, et eks see ole pensionäri eelis. Kui vähegi tahtmist on, saab ta iga päev näpud mullaseks. Killustiku all olev peenrakangas on ka kõvasti abiks, takistades umbrohu kasvu ja hoides niiskust, mis praeguse põuaga on eriti vajalik. Kastmiseks kasutatakse vihmavett, mida kogutakse maa-alusesse paaki.
Perenaise suurim uhkus on tema roosid, mis enamasti tulevad roosiaretaja Mart Ojasalu käest. Saida lemmikute hulka kuulub aga teisigi taimi. Näiteks tukalill, mis võlus Saidat väikeste lehtede ja õitega.
Üldrahvalikku liikumist “Kodu kauniks” veab Raplamaal Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühendusega.
