Maakonna koolid otsivad eesti keele õpetajaid tikutulega taga. Koolid jaotavad puuduolevate õpetajate koormusi olemasolevate õpetajate vahel, kuid see toodab ainult läbipõlenud õpetajaid juurde.
Päev enne kooliaasta ametlikku algust oli Raplamaa koolidest puudu 5,65 koormuse jagu õpetajaid. Rapla Kesklinna kool vajab vähemalt poole koormusega eesti keele õpetajat. „Kui eesti keele õpetaja oleks füüsiliselt olemas, siis nad saaksid talle täiskoha anda. Praegu on tunde teiste õpetajatega klapitatud, aga ikka on 12 tundi nädalas veel täiesti katmata,” rääkis Raplamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku veel eelmisel nädalal. Kooli direktor on kevadest saati kõikvõimalikel viisidel kohta täita püüdnud. Tulemust ei toonud töötukassa, töökuulutused erinevates portaalides, erialaliit ega ka kaks personaliotsingu firmat. Augustikuu kulges kooli direktor Tõnis Blanki jaoks unetuks. Viimasel minutil turgatas talle pähe veel üks kontakt, kellele võimalust pakkuda. Tänase seisuga on kool endale õpetaja leidnud, kuid ei ole välistatud, et sarnaseid jõupingutusi tuleb kevadel taas õpetajatekohtade täitmiseks teha.
Probleem on aga üldine. Poole koormusega eesti keele õpetajaid vajavad ka Kehtna põhikool ning Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool. Vana-Vigala vajab lisaks veel 0,15 koormusega füüsika õpetajat. Maakonna suurim kool ehk Kohila gümnaasium otsib samuti eesti keele õpetajat. Lisaks on puudu ka matemaatika ja poiste käsitöö ehk tehnoloogiaõpetuse õpetajad.
„Nemad ütlesid, et eesti keelt ja matemaatikat nad klapitavad teiste õpetajatega, poiste käsitöö osas alles mõtlevad,” rääkis Tekku. Suurtel koolidel on rohkem võimalusi puuduolevaid ametikohti olemasoleva personaliga katta.
Väiksemates koolides on ehk koormus väiksem, kuid mitme kooli vahel õpetaja jagamine toob endaga kaasa uusi probleeme. „Tingimused ja palganumbrid ei ole koolides ühesugused ja võrdsed isegi mitte valla piires,” selgitas Tekku. See loob olukorra, kus õpetaja otsustab jätkata paremate tingimustega koolis ja ta sisuliselt ostetakse üle. Olukorras, kus õpetajaid niigi napib, tekitab see veelgi lisapingeid.
Enamikul maakonna koolidest on uueks õppeaastaks õpetajad olemas. Olukord on sellegipoolest murettekitav, sest vähesed õpetajad töötavad normaalkoormusega. „Ootame, et valitsus ja ministeerium väärtustaks õpetajate tööd rohkem nii rahalises kui ka ajalises mõttes. Praegu kaks kolmandikku õpetajatest töötavad ülekoormustega,” tõdes Tõnis Blank.
„Selle suur oht on, et õpetajad ei saa oma tööd rahulikult teha. Kevadeks on nad väsinud, ülekoormatud, ületöötanud. Koolirõõmu nagunii ei ole ja õpetajad tahavad koolist ära minna, sest nad lihtsalt ei jõua,” kirjeldas Tekku. Nõiaringina süveneb see probleem igal õppeaastal aina enam.
Vabade kohtade täitmiseks astuvad klassi ette õpetajad, kes ei vasta kvalifikatsioonile. Mõnel juhul on õpetajal õpingud alles pooleli ja ta saab kvalifikatsiooni veidi hiljem. Teistel juhtudel ei saa õpetaja kvalifikatsiooni tõenäoliselt kunagi. Tekku rääkis, et mõne õpetajaga on koolijuhid olenemata kvalifikatsioonist väga rahul, teistega jällegi mitte.
Aga asemele kedagi võtta ei ole, sest silmapiiril pole häid lahendusi. Õpetajate nappus on üle-eestiline probleem. Tekku viskas küll õhku mõtte, et maakonna tasandil võiksid vallad pead kokku panna. Noori tööle asuvaid õpetajaid saaks toetada näiteks elamispinna leidmisel, aga ka parema palga abil. Kohalikul tasandil saaks astuda samme, kuidas olemasolevaid õpetajaid just siia piirkonda meelitada, kuid see ei lahenda üldist probleemi.
Lisanüansina tõi Tekku välja Ukraina õpilased, kelle õpetamine vajab samuti lisapersonali. Näitena ütles ta, et mõlemad Rapla põhikoolid on võtnud palgale inimese, kes tegeleb Ukraina laste õpetamisega.
Kui aga midagi positiivset välja tuua, siis mõni maakonna kool astub julgelt uuele õppeaastale vastu. Järvakandi koolis ja Varbola algkoolis on kõik õpetajakohad täidetud kvalifitseeritud õpetajatega.
