Raplamaa koguteose kolmas osa „Inimene” on nüüd valmis. Seda esitletakse eeloleval esmaspäeval Rapla kultuurikeskuses. Sellega seoses esitasime kolm küsimust koostajale Viio Aitsamile.
Mida tähendab selles kontekstis inimene?
Eks ta tähenda otseselt Raplamaa inimest, keda koguteose kolmas osa käsitleb kahest lähtepunktist lähtuvalt. Esiteks, maakonna kui terviku taustal üldisemalt: mis iseloomustab siinset rahvastikku, kuidas on kujunenud siinne keel ja meel, millele need nii-öelda toetuvad. Teine lähtepunkt on konkreetne: siin sündinud või siinmail oma elutöö teinud inimeste lood valdkondade kaupa ning siinsed kõige laiemas mõttes mälestusmärgid maastikul, elus ja kirjasõnas.
Kuidas see raamatusse ära mahub?
Ühte raamatusse ei mahugi. Otsustasime koos väljaandja Raplamaa Omavalitsuste Liiduga koguteose kolmanda osa välja anda kahes köites ja just neist kahest lähtepunktist lähtuvalt. See, mis äsja ilmus, on esimene köide, kust leiab üldisema vaate: maakonna rahvastik, murdekeel, kohanimed, perekonnanimed, rahvariided, pärimus, küla- ja aleviarhitektuur. Tekstidele on lisatud üsna palju skeeme ja fotosid, lisamaterjale, kust näiteks saab teada, kuidas külad oma nimed said, mis on siinmail praeguse aja populaarsemad nimed jne.
On unikaalseid materjale, mida Raplamaa kui terviku kohta pole varem ilmunud. Näiteks siinsete perekonnanimede paneku (1835) põhjalik uuring on selline, millist pole seni ühelgi teisel Eesti maakonnal.
Kes on autorid?
Oma ala asjatundjad: sotsioloog Siim Krusell, keeleteadlased Jüri Viikberg, Marja Kallasmaa ja Peeter Päll, genealoog ja perekonnanimede uurija Fred Puss, rahvarõivaste spetsialist Anne Ummalas, folklorist Mall Hiiemäe, ajaloolane-etnoloog Heiki Pärdi. Autoreist neli on muide Raplamaalt pärit.
