Voogavate lippudega Türgi üllatas

Vabaühingu Ettevõtlikud Naised Raplamaal 25-liikmeline grupp külastas septembri teisel nädalal Türgi Vabariiki. Reisi olulisim eesmärk oli kohtumine Türgi naisorganisatsioonidega, tutvumine väikeettevõtlusega maapiirkonnas, pereettevõtetega ning ka ühingusisese koostöö ja võrgustiku tugevdamine.
Meid võttis vastu suurte kogemustega, mehiselt hooliv reisikorraldaja Serdar Dobur ning inglise filoloogist giid Saide Hicran Bozkurt. Esimesed kaks päeva veetsime 22 miljoni elanikuga Istanbulis.
Esimene kohtumispaik oli maapiirkonnas elavaid ja tegutsevaid naisi koondav kooperatiiv NAHIL Kadin Emegni Degerlendirme Vakfi ehk Naiste Töö Toetamise Fond. Poe perenaine kõneles meile, et organisatsioon loodi juba 1986. aastal, et toetada madala sissetulekuga naiste majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut. Naisettevõtjaid koolitatakse säästliku ja kokkuhoidliku majanduse, õiguse, turunduse ja tootedisaini vallas. Koos otsitakse turustusvõimalusi ning hangitakse toorainet, soositakse ringmajandust.
Ka Türgis on oluline päev rahvusvaheline naistepäev, 8. märts, mil tehakse kingitusi. Naisorganisatsioon püüab ühingu liikmete valmistatud tooteid riigisektorile kingitusteks pakkuda. Toetust saab ühing erinevatest fondidest. Poeke on isemajandav, seal töötavad peaasjalikult vabatahtlikud, müügil on usinate türgi naisettevõtjate toodetud hoidiseid, seepe, küünlaid, mänguasju, tarbetekstiile, kotte, mänguasju.
Pärast poekülastust istusime kõrvalasuvas kohvikus väikeses vestlusringis, kus tutvustasime meie naiste Eestis, Raplas asuvaid ettevõtteid ja arutlesime koostöövõimaluste üle.
Lõunat sööma kogunesime väikesesse kohvikusse, mida peab avatud moega naerusuine Ayse. Pealtnäha tundub tegemist olevat täiesti tavalise kohviku ja sooja perenaisega, kuniks ta räägib oma loo. Ayse on lapsepõlves väärkoheldud, hilisemas elus inimkaubanduse ohvrina tööle sunnitud naine, kel jätkus söakust ja jõudu end sellest rattast välja võidelda.
Bursas külastasime Biziz Gida nimelist oliiviõli tootmisettevõtet. Pärast tehase külastamist tegime eksprompt peatuse kesk viigipuusalusid, et osta kohalikelt värskeid viigimarju. Järgmisena ootas meid südamlik kohtumine Bursa kohalike naisettevõtjate organisatsiooniga Mudanya Kadinlari Kooperatifi. Meile tutvustas kaks aastat tagasi asutatud organisatsiooni selle juht Sennur Kocakurt, toiduinsener ja põllumajanduse magister.
Organisatsiooni eesmärk on toetada naisi, kes tahavad kohalikus elus aktiivsed olla. Brändinime ALNUR all loovad ja müüvad naised (peamiselt sotsiaalmeedia kaudu) kohalikust toorainest tooteid, nt pastasid, hoidiseid, oliiviõli, käsitööd. Ühise brändina on naistel oluliselt lihtsam klientideni jõuda kui igaühel eraldi.
On oluline naisi ühiskonnaellu integreerida, eriti maapiirkondades. Võimalus ise raha teenida annab naistele vabaduse ning võimaluse ennast harida, reisida. See on Türgis täna veel võrdlemisi uus, et naised osalevad aktiivselt kogukondlikus elus, on ettevõtjad.
Naised olid meile katnud ilusa lõunalaua ning ette valmistanud käsitöö töötoa. Meid tulid lillekimbuga tervitama kohaliku omavalitsuse esindajad, kes olid eelnevalt lugenud ja uurinud Eesti kohta ning avaldasid soovi külla tulla. Katrin tutvustas nii poliitikutele kui ka naiste organisatsioonile meie ühingut, vestlesime naise rollidest ja nähtavusest ühiskonnas nii Eestis kui ka Türgis.
Pärastlõunal saime tuttavaks 2017. aastast tegutseva Yusta veiniistandusega, neljaliikmelise perefirmaga. Päeva lõpuks küüriti meid korralikult puhtaks türgi saunas ehk hamamis.
Neljandal päeval külastasime Umurbey siiditootmis- ja disainikeskust. Praegune tehase juht on neljandat põlvkonda siiditootja, meil oli võimalus kohtuda vabrikus kõrgelt autasustatud siidivaiba disaineri proua Nesrin Türediga.
Sealt edasi sõitsime Bursast 10 km kaugusele Uludagi mäe jalamil asuvasse väikesesse, üle 700 aasta vanusesse 270 ajaloolise majaga linnakesse nimega Cumalıkızıkis. Linn on UNESCO kaitse all eelkõige just seetõttu, et on tänaseni väga hästi säilinud. Meid võttis vastu organisatsiooni asutaja ja juht Belediyesi Serife. Organisatsioon on loodud eesmärgiga julgustada Türgi naisi tegelema ettevõtlusega.
Türgi naised said julgust olla ettevõtlikud pärast 2003. aastal toimunud filmivõtteid. Enne seda vaadati naiste peale halvustavalt, kui nad üritasid kohvikutes süüa pakkuda. Kuid pärast 2003. aasta filmivõtteid, kui linnakeses oli palju võõraid inimesi ja külastajad suhtusid nende tegemistesse heatahtlikult, said naised aru, et nad teevad õiget asja ja see andis neile julgust juurde. Meil oli rõõm lõunatada söögikohas NAZAR GÖZLEME EVI, mis on asutatud just ettevõtlike naiste poolt.
Reisil oli mitu väga ilusat momenti ja need oli muidugi kohtumised Türgi naistega.
Türgi üllatas! Ikka selles kõige positiivsemas mõttes.
Reis täitis igati oma eesmärki: loodi uusi suhteid, saadi omavahel paremini tuttavaks, tunti rõõmu, tantsiti ja lauldi. Reisi lõpuks oli kindlasti naerukurde juurde naerdud ja pisarateni liigutatud.