Hageri koolimaja sai 5. oktoobril 20-aastaseks ja selle tähistamiseks oli 7. oktoobril lahtiste uste päev. Koolimaja oli avatud hommikul kaheksast ja eriti olid oodatud külla vilistlased.
Koolipere kogunes ennelõunal Hageri rahvamajas, mis on kooliga ühendatud. Sinna olid oodatud ka külalised. Kuna Hageri kool on Kohila gümnaasiumi filiaal, kus õpivad algklasside lapsed, oli saal meeleolukat suminat täis.
Iga klass luges koolimaja sünnipäeva puhul ette enda kirjutatud luuletuse, mis rääkis koolielust. Luuletusest jäi enim meelde see, et Hageri kool meeldib lastele, kuna tegemist on väikese ja toreda kooliga keset parki, seal korraldatakse toredaid väljasõite ja leiab vahvaid sõpru.
Koolielu toimimiseks on vajalikud sõbrad ja koostöö nendega. Õpetaja Kristel Vald tänas neid, kes nõu ja jõuga abiks olnud. Näiteks nii muuseumi kui ka noortekeskuse poolelt on koolile sõbraks Kadri Rütmann, kes pälvis vallalt just hariduse sõbra tiitli. Omakorda tegi Rütmann koolile kingituse. Nimelt leidis ta Hageri muuseumist ühe vana, eelmisest sajandist pärit albumi, milles ei olnud ühtegi pilti sees. Koolile kingitust üle andes oli tal palve, et koolipere täidaks selle piltidega kooli tegemistest ja ühel hetkel ehk jõuab siis see album tagasi muuseumisse.
Koolimaja algusaegadest peale on sellega seotud olnud raamatukogu töötajad, juhataja Anneli Vesiallik ja raamatukoguhoidja Heli Mett. Kooli õnnitledes sõnasid nad, et laste lugemise üle nemad nuriseda ei saa, raamatukogu ruumidesse jõuavad nad ikka päris tihti.
Hageris on kool olnud ka enne praegust koolihoonet. Maria Saarna ütles, et Anneli Vesiallik on tegelikult kooli vilistlane ja kui vaadata Hageri kooli ajalooraamatut, vaatab ta sealt samasuguse väikese tirtsuna klassipildilt vastu, nagu oli sel päeval enamik saalisolijaid.
Maria Saarna tänas kooli juhtkonda, kes hoiab Hageri kooli väikest ja armast maja. Kohila gümnaasiumi direktor Kirsti Solvak näitas ka kooli uut märki, sõrmedega moodustatud südant, mida saab teha õpetajale siis, kui tahad näidata, et kõik on hästi.
Külalistena olid kohal kolm vilistlast, Mihkel, Jaanika ja Esper, kes andsid sel päeval õpilastele ka tunde. Nad meenutasid mõningaid hetki oma kooliajast ja Esper lisas, et tema jaoks on selle koolimaja rahvas alati tore ja armas.
Koosviibimise lõpetas õpetajate esitatud lustlik laul, mille järel oodati kõiki laste poolt kaetud sünnipäevalauda.
