Täna, 14.oktoobril avati pidulikult Raplamaa Mälukeskus ja tehti teatavaks septembris toimunud logokonkursi võitja. Avamisel võtsid sõna mitmed neist, kes mälukeskuse loomisega seotud on olnud.
Avasõnades meenutas Rapla keskraamatukogu direktor Õie Paaslepp hetki, kui kõik alguse sai ja Raplamaa Omavalitsuste Liit tegi raamatukogule ettepaneku mälukeskus oma tiiva ala võtta. Praegune väljakutse saab Paaslepa sõnul olema aga võrgustiku, mis mälukeskuse toimimise taga on, aktiivsena hoidmine.
Lähemalt sellest, et kuidas Mälukeskus alguse sai, millised olid esimesed arutelud, rääkis Mälukeskuse projekti koostaja, Rapla abivallavanem Jüri Vaher. Ta sõnas, et praegu on mälukeskus nagu noor ja väike puu, mis on ühiselt istutatud ja vajab nüüd kasvamiseks kõigi hoolt. Veelgi täpsemalt tegi selgeks selle, et mida Mälukeskus endast kujutab, millised on selle visioon ja eesmärgid, Ragnar Siil (Creativity Lab), kes on abiks olnud mälukeskuse toimemudeli kokkupanekul. Ta sõnas, et nii ainulaadset asja, nagu seda Raplamaa Mälukeskus on, ei ole keegi varem teinud, nii et väga kelleltki malli ei olnud võtta, kuid see on miski, millest teised hakkavad kindlasti eeskuju võtma.
Siil tõi välja nii lühema aja kui pikema aja peale püstitatud eesmärgid. Näiteks on lühemaajalisteks eesmärkideks materjalide vastuvõtmine, digimine ja vahendamine ning inimestele mälukeskuse tutvustamine. Üks kaugematest eesmärkidest on aga materjalide hoiustamise teemaga tegelemine.
Siil selgitas lühidalt ka mälukeskuse tegevusi ja tööprotsessi sisu. Ta sõnas, et praegu on ennekõike oodatud koduloolised materjalid- erinevad dokumendid ja fotod. Ennekõike oodatakse neid otse kodanikelt ja organisatsioonidelt, ehk kohtadest, kus need on kõige suuremas hävimisohus.
Mälukeskuse spetsialist Jaana Tõnisson näitas mälukeskuse digikogu leheküljelt digikogu.raplakrk.ee ja tutvustas, kuidas sealt midagi vaadata.
Sõnavõttude ja tänamiste kõrval tehti teatavaks ka logokonkursi võitja. Kokku laekus kaheksa tööd, mille hulgas valiti välja Ruth Sotniku töö. Logo kujutab endast kodu sümbolit ja kuna see tundus paljudele tuttav, leidis žürii, et ju ongi kõige parem logo, mis on juba oma ja ei tekita võõristust.
