Vaido Padumäe, Rimi Eesti tegevjuht
Oleme keerulises olukorras – ühtaegu on käimas energiakriis, sõda Ukrainas ja lõppev pandeemia. Samuti oleme keset üleilmset kliimakriisi, mis ei luba panna ootele rohepööret. Väga kiiresti kasvavad hinnad tekitavad paljudele tohutut stressi ja muret.
Riigi ja valitsuse ees on keeruline rehkendus – tavalisest rohkem tuleb aidata erinevaid ühiskonnagruppe, teisalt pole riigi rahakott põhjatu. Samas on riigi kõrval ka inimestel endil ja ettevõtetel võimalused, kuidas pinget leevendada ja toime tulla. Üks viis oleks toidu käibemaksu kasvõi ajutine alandamine.
Teeme kriisist kiirendi
Kuidas teha praegusest kriiside puntrast kiirendi positiivsete ja vajalike muutuste jaoks? Koroona näitas, et suur kriis saab vajalikke muutusi kiirendada. Keegi meist poleks ette kujutanud, et kodus töötamine muutub paljude jaoks tavaliseks. Ühes sellega on pere- ja tööelu ühitamine muutunud paljude kontoriinimeste jaoks lihtsamaks ning säästame aega, mida varem veetsime autos või ühistranspordis.
Samamoodi tuleb läheneda ka kosmilistele hindadele koos rohepöördega – meil ei ole muid mõistlikke valikuid, kui oma seniseid harjumusi muuta. Kui koroona tekitas globaalse digihüppe, siis tänane olukord võib tuua rohepöörde energeetikas ja tugevama energiajulgeoleku, aga ainult siis, kui meie ühiskonnad peavad ajutisele hinnasurvele ja keerulistele aegadele vastu ning leiame viisid, kuidas aidata üksteist ja iseendid.
Riik võrdub kodanikud
Igaüks saab alustada väikestest asjadest, mis säästavad raskel ajal rahakotti, aga on ka tulevikku suunatud. Saame muuta energia tarbimisega seotud harjumusi, aga kliimamuutuse juures on oluline roll ka toidu tootmisel ja tarbimisel. Näiteks viskab iga keskmine lastega pere Eestis igal aastal ära enam kui 400 euro väärtuses toitu. Selle vastu ei ole muud rohtu kui läbimõeldud toiduvarude planeerimine.
Nii rahakoti kui ka keskkonna seisukohast on meil mõistlik ümber vaadata ka oma söögieelistused. Näiteks maksab kohalik räim palju vähem kui eestlase lemmikkala lõhe. Üks on kodumaine, soodsam ja keskkonnale säästlikum, teine sisse ostetud ja palju soolasema hinnaga.
Püüdkem märgata endi kõrval ka teisi inimesi. Aktiivsed kogukonnad on omased Põhjamaade ühiskondadele, mida endile eeskujuks seame. Ka Eestis on kogukondlik aktiivsus aina enam pead tõstmas: tekkinud on toidukogumine abivajajatele, samuti toidukapid kogukondades, kuhu saab tuge vajavale naabrile toidukraami jätta. Kui toetame abivajajat, tuleme keerulisest ajast läbi nii majanduslikult kui ka vaimselt tervema ühiskonnana.
Hädasolijaid tuleb aidata
Umbes kolmandik tarbijatest on väga hinnatundlikud ja nende olukord muutub aina keerulisemaks, sest inflatsiooni leevenemist ei paista.
Haavatavamaid tarbijaid peavad kaitsma nii riik kui ka ettevõtted. Jaekaupmeestena oleme väravavahiks hindadele – mitte iga tootjate soovitud hinnakasv ei jõua poodidesse. Samuti jälgime, et lettidel oleks võimalikult lai valik kaupu erinevast hinnaklassist. Nii tagame erinevate ühiskonnagruppide jaoks tervisliku toidu. Enamik jaekauplusi peab järge, et igas peamises kaubagrupis oleks üks ostjate poolt eelistatud toode, mille hinna hoiame kontrolli all ja kättesaadavana kõigile, sõltumata rahakoti paksusest.
Toidu käibemaks madalamaks
Praegu ei piisa aga sellest, et jaekaupmehed on vastutustundlikud ning valitseb tihe konkurents. Suur hulk Eesti peresid vajab ots otsaga kokku tulemiseks riigi tuge. Enamik Euroopa riike on leidnud, et leiva käibemaks ei peaks olema sama suur kui luksuskaupadel, nii ka meie naabrid: Leedus on toidu käibemaks 9% (tavaline maksumäär 21%), Soomes 14% (tavaline määr 24%), Rootsis 12% (tavaline maksumäär 25%), Saksamaal 7% (tavaline maksumäär 19%).
Poolakad on keerulisel ajal toidu käibemaksu ajutiselt sootuks kaotanud. Lätis kehtib 5%-line soodusmaksumäär kohalikule puu- ja köögiviljale, toetades nii lisaks tarbija rahakotile kohalikke tootjaid. Ka Eesti riigi juhtidel tasuks tõsiselt kaaluda toidu käibemaksu alandamist. Kasvõi ajutiselt, nagu seda on teinud mõni muu riik.
Maksuerandid ei ole Eestis popp teema. Mõistan, et jaekaubandusketi juhina seda ettepanekut tehes riskin kriitikaga – otsite suuremat kasumit ja hinnalangust see ei too. See, et kaupmehed maksulangetuse arvelt oma kasumeid kasvataksid, ei ole Eesti puhul tõsine jutt. Meie tarbijal on valida sedavõrd paljude erinevas hinnaklassis kaupluste vahel, et keegi ei saa maksulangetuse arvelt kasumi kasvatamisele mõelda. Hindu kontrolli alla saada aitaks see samm kindlasti.
Toetame koos kohalikku tootjat
Täna on Eestis tagatud kõigi põhiliste toiduainete tootmine kohapeal ning on väga tähtis, et see nii ka jääks. Tarbijate ja kauplustena saame eelistada kohalikku ja aidata nii siinsetel tootjatel hakkama saada. Riik peaks aga tegema maksimumi, et meie tootjate konkurentsivõimet toetada, et nad oleksid võrdses olukorras oma konkurentidega teistes Euroopa Liidu riikides. Et Eesti ettevõtted vastu peaksid, peab toidutootjatele ette nähtud toetus ja abi jõudma maksimaalselt siinsete tootjateni.
Oleme aastakümnete keerukaimas situatsioonis, kus kaalul on palju ja nähtavust on vähe. Peame inimeste, ettevõtete ja ühiskonnana lühiajaliste murede foonil meeles pidama seda, et maakera ja kliimakriis ei oota, kuni sõda läbi saab ja energia hinnatõus taltub. Väikese ühiskonnana saame aga edasi liikuda üksteist toetades ja nii rahakoti kui ka keskkonna jaoks mõistlikke valikuid tehes.
