Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) tänusündmus on sel aastal Tohisoo mõisas Kohila kunstide koolis 19. oktoobril. Tutvustame selle aasta nominente. Esimesena on igas kategoorias ära toodud võitja.
AASTA ÕPPIJA
Piret Svirilin, kohviku Nautlejad juhataja
Vt lk 8-9
Ants Herodes – eripreemia, OÜ Vigurtigu juhatuse liige
Oma ettevõttes Vigurtigu OÜ on ta töötanud 13 aastat ja juhendanud sel ajal sadulsepatööhuvilisi praktikante. 2019. aastal alustas ta õpinguid Rapla täiskasvanute gümnaasiumis, mille lõpetas selle aasta juunis. Samal ajal jätkas ta praktikantidele oma teadmiste ja oskuste edasiandmist.
Sigrid Kressel – eripreemia, Kehtna põhikooli õpetaja
Lõpetas suvel Tallinna Ülikoolis tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja magistrantuuri, seda õpetajatöö kõrvalt. Samuti on ta juba üheksa aastat tegelenud pehme mööbli restaureerimisega oma ettevõttes, pakkudes seal praktikavõimalust.
Ingrid Raudsepp – eripreemia, Hageri rahvamaja ringijuht
Omandas Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis keraamiku kutse, lõpetades sel aastal kiituskirjaga. Sellest ajast, kui kodukoha rahvamajas alustas keraamikaring, on ta olnud tänu õpingutele selle ringi juhendaja.
Maris Reinumäe – eripreemia, Kohila lasteaia Sipsik muusikaõpetaja
Alustas lasteaias õpetaja abina, kuid tänu muusikaandele on temast saanud muusikaõpetaja. Sel aastal lõpetas töö kõrvalt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koolimuusika eriala. Õpetajana on ta väga loova lähenemisega. Seda on ka laiemalt märgatud ning eelmisel sügisel sai Maris kutse esinemaks Narva kolledži õuesõppe konverentsil.
Angelika Proses, Kohila Männi lasteaia tugiisik, õpetaja assistent
40-aastaselt lõpetas sel aastal Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi. Tänu püüdlikkusele ja suurele õpihimule on lõputunnistusel vaid neljad ja viied. Kuulus ka õpilasesindusse.
Anneli Pärna, Koolitaja OÜ koolitusjuht
Viis aastat tagasi Rapla täiskasvanute gümnaasiumisse projektijuhina tööle asudes sai Annelile lõplikult selgeks, et tema kirg on täiskasvanud õppijaid nende arenguteel toetada. Sel aastal lõpetas ta Tallinna Ülikoolis andragoogika eriala bakalaureuse kraadiga. Alates 13. juunist on tal eluaegse koolitaja kutse, tase 6.
Annika Rannamets, Kehtna noortekeskuse juhataja
Tal on magistrikraad Tallinna Pedagoogikaülikoolist sotsiaaltöö erialal. Viimastel aastatel on ta olnud väga aktiivne täiskasvanud õppija ning edukalt sooritanud mitmeid tasemeõppe kutseeksameid (turismiettevõtte teenindaja tase 4, toitlustusettevõtlus, puhastusteenindaja tase 3 jt).
Aune Vahi, Harf Viimistlus OÜ juhataja
Pärast paarikümneaastast pausi õpingutes asus ta uuesti õppima Kehtna kutsehariduskeskuse ehitusvaldkonnas ja sooritas tasemeõppe maalri kutseeksami, tase 4 esmane. Lisaks on viimasel kahel aastal osalenud erinevatel viimistlusmaterjalide koolitustel.
Egela Eensalu, Märjamaa vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist
Oma erialase kvalifikatsiooni täiendamiseks asus ta töö kõrvalt õppima Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning lõpetas sotsiaaltöö eriala cum laude. Egela on olnud oma tööelus järjepidev õppija. Iga uue töökohaga on kaasnenud koolitused, millest ta on aktiivselt osa võtnud.
Jaanika Kuldmaa, Kõik Sõbrale OÜ juhatuse liige, groomer-koertejuuksur-koolitaja
Viimastel aastatel on olnud aktiivne täiskasvanud õppija ning lõpetanud edukalt koka 5. taseme õppe Kehtna kutsehariduskeskuses.
Karmen Metsalu, Kehtna vallavalitsuse lastekaitsespetsialist
Lõpetas sel aastal Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala. Lisaks on viimase kahe aasta jooksul läbinud mitu tööalaselt vajalikku koolitust ja kursust, nt töö uimasteid tarvitava lapsevanemaga, töö lastega peredega, kus esineb lähisuhtevägivalda jne.
Kristi Mazmanjan, Järvakandi noortekeskuse töötaja
Tubli noor inimene omandas Tallinna Ülikoolis noorsootöö eriala ning on toonud Järvakandi noortetöösse uue hingamise.
Laivi Hints, Vana-Vigala TTK kutseõpetaja
Tal on kutseõpetaja tase 6 kvalifikatsioon, kuid vaatamata sellele lõpetas täiskohaga töö kõrvalt koka eriala tase 4 Vana-Vigala TTK-s. Eneserefleksiooni ja professionaalse enesearendamise jälgimiseks koostas Laivi digitaalse arengumapi, mille abil jälgib õpetajatööd ning eri- ja kutsealast arengut.
Meeri Ehandi, Kohila vallavalitsuse haridusnõunik
Tal on Tartu Ülikoolist doktorikraad orgaanilises keemias, seejärel kaks aastat Stockholmi ülikoolis järeldoktorantuuris. Praegu õpib Tallinna Ülikoolis eripedagoogika magistrantuuris. Meerit võib auga tituleerida „totaalseks õppijaks“. Üks tema viimastest teemadest on Kohila valla osalemine URBACT’i programmis, mille eesmärk on toetada säästvat integreeritud linnaarengut Euroopa linnades ja linnapiirkondades.
Nancy Suviste, Kohila Männi lasteaia tugiisik
Koolitaja OÜ kaudu läbinud tugiisiku baaskoolituse ning lapsehoidja ja lasteaia assistendi koolituse. Õpingud tugiisikuks ja lapsehoidjaks on suunanud Nansy just selle ameti juurde, mida talle väga meeldib teha. Paljudele on tugiisik päästvaks õlekõrreks, et suhelda maailmaga ja tulla toime igapäevaeluga.
Reelika Looring, Rapla gümnaasiumi õpetaja
Varem on ta omandanud muusikaõpetaja eriala, kuid 2018. aastal asus õppima vene keele ja kirjanduse õpetajaks ning kaitses tänavu kevadel Tallinna Ülikoolis sel erialal magistrikraadi. Erialal omandatu on võimaldanud rakendada uuenenud õpimeetodeid, kasutada saadud teadmisi-oskusi õpetajatöös ja mentorluses.
Reelika-Kerli Ojaaru, Alu lasteaia-algkooli õpetaja assistent
Aastate möödumisel asus uuesti õppima gümnaasiumis ning lõpetas sel aastal Kehtna kutsehariduskeskuse üldhariduse osakonna. Tänu õpingutele leidis ta endale meelepärase töö Alu lasteaias-algkoolis.
Sigrid Kalle-Vainola, Kehtna klubi juhataja
Õpib Haapsalu kolledžis tervisejuhi õppesuunal. Lisaks on viimase kahe aasta jooksul läbinud erinevaid lühikursusi ja koolitusi, nt muinasrõivaste valmistamise kursus, kaapotkostüümi valmistamise kursus, korrektne dokumendihaldus rahvamajas jne.
Sille Valinu, Valtu lasteaia Pesapuu direktor
Lõpetas sel aastal Tallinna Ülikooli haridusteaduste magistriõppekava alushariduses. Tema jaoks on olnud oluline saada aimu, kuidas toimub organisatsioonis väärtuspõhine muudatuste juhtimine ja üldine juhtimine haridusasutuses, ja ta on selles vallas läbinud erinevaid koolitusi.
AASTA KOOLITAJA
Margus Maripuu
Tema valdkonnad on üldharidus ja kutseõpe, aianduslikud nõuanded, vaimsete praktikate õpetamine. Lisaks korraldab ta vaimseid ja aiandusalaseid üritusi, nõustab inimesi, omab Toomekase kollektsioonaeda, tegeleb omaloominguga ja avaldab artikleid aianduse ja vaimsete praktikate teemal. Koostanud virtuaalkeskkonnas mahuka ajaloo- ja kodulooteemalise üriku „Eidapere piirkonna ajalugu”.
Anu Parkonen – eripreemia
Koolitajal on väikeettevõte toitlustuse valdkonnas ning tänu sellele oskab ta õpetatavat käsitleda läbi isikliku kogemuse. Tal on kutseõpetaja 6. taseme tunnistus ning ta koolitab erinevatel toitlustusvaldkonna teemadel. Ta vastutab ka teeninduse eest õpperestoranis Neljapäev ja oskab innustada koolitatavaid teenindama, isegi neid, kes algul ei julge. Anu osales 5. taseme kutseeksami alusdokumendi väljatöötamise töörühmas ning katsetab täiskasvanutega erinevaid õppemetoodikaid ja püüab leida igale õpperühmale sobiva.
AASTA ÕPITEGU
Kriisiks valmistumise õpitoad, Naiskodukaitse Rapla ringkond
Töötubade seeria (märts-aprill) toimus kaheksas kohas Raplamaal: Järvakandis, Valtus, Vana-Vigalas, Kodilas, Lelles, Juurus, Kivi-Vigalas ja Varbolas. Läbiviijad olid Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine Nele Pernits, Rapla ringkonna instruktor Reelika Rohuste ja NKK liige Marika Viisimaa. Töötubadest võttis osa kokku umbes 80 inimest.
Töötoas räägiti, kuidas igaüks saab paremini mistahes ootamatuks olukorraks valmis olla. Õpitoad on kaasa toonud kutseid küladesse kriisiks valmistumisest rääkima, et kogukond õpiks paremini valmistuma ja hakkama saama. Tänaseks on lisatud kriisiks valmisoleku töötubasid ka teiste koolituspäevade ja kogukonnasündmuste juurde.
Muinasrõivaste õpituba, Kehtna klubi – eripreemia
Poole aasta jooksul õpiti kahel pühapäeval kuus erinevaid käsitöötehnikaid (õmblemine, nahatöö, kõlavööde punumine, vaseliste valmistamine, metallitööd, nõeltehnika jne) erinevate koolitajate (Kaire Saagpakk, Miina Liias, Indrek Jets, Liis Burk) käe all, et luua endale muinasrõivaste komplekt. Koolitus oli suunatud Raplamaa käsitööhuvilistele, aga nii õppijaid kui ka koolitajaid tuli ka mujalt Eestist. Noorim osaleja oli põhikooliõpilane, vanim pensioniealine. Osales ka üks meesterahvas. Õpiteo tulemusel on osalenutel uued käsitööoskused ning teadmised eesti muinasajast, aga ka uhked komplektid, millega rahvuslikke rõivaid eeldavatel sündmustel osaleda.
Mõisakontsertide sari Vana-Vigalas, MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala
Vana-Vigala mõisas korraldati terviklik mõisakontsertide sari, mis kestis 2019. aasta sügisest 2022. aasta kevadeni. Toimus neli kontserti, kus muusikalist elamust pakkusid Rene Soom, Peeter Kaljumäe, Pirjo Levandi ja Jüri Homenja. Kontserdid olid üles ehitatud vestluskontsertidena, kus tutvustati erinevate ajastute heliloojate loomingut, ajaloolist tausta, kaasati publikut kaasa laulma. Üks eesmärk oli tuua kontserdid n-ö koju, et väiksema sissetulekuga inimestel oleks võimalus nautida head muusikat koos oma lemmikutega. Külastajate arv ulatus üle 100, huvilisi oli ka väljastpoolt Märjamaa valda.
Hagudi keraamikaring, Hagudi põhikool
Juba aastaid saavad igal esmaspäeval Hagudi aleviku loovad, kunsti- ja käsitöölembesed inimesed koolis kokku, et Aksella Piiliste juhendamisel luua keraamikakunsti kodudesse, kooli ja avalikkusele. Kool on võimaldanud ruumid ja seadmed ringi läbiviimiseks. Keraamikaring ei ole pelgalt käsitööring, vaid seal jagatakse kogemusi laste kasvatamisest, toidu tegemisest ja muust igapäevasest, mis mõjub osalejatele teraapiliselt.
Koolitused lastevanematele Raplas, Rapla Rahvakool MTÜ
Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ja Tartu Rahvaülikooliga viis Rapla Rahvakool MTÜ 2021. a sügissemestril, oktoobrist detsembrini läbi koolitusi, mille fookuses oli laste vaimne tervis ning õpioskuste ja -motivatsiooni toetamine. Koolituste teemad: Vanema toimetulek oma emotsioonidega, koolitaja Anne Uibo; Lapse toetamine stressiga toimetulekul, koolitaja Rita Rätsepp; Nutiseadmete kasutamise mõju ja mõistlike piiride seadmine, koolitaja Rena Pent; Lapse toetamine meeleolulanguse ja ärevuse korral, koolitaja Rita Rätsepp. Koolitusel jagatud soovitusi ning ülesandeid on võimalik praktikas kohe kasutada.
Raplamaa giidide arenguprogramm ja koolitussari „Hobikokast ettevõtjaks“, Raplamaa Partnerluskogu MTÜ
2021-2022 korraldas Raplamaa Partnerluskogu koostööprojekti „Keskpõrandale kokku“ raames kaks koolitussarja täiskasvanutele. Koolitussari „Hobikokast ettevõtjaks“ koosnes neljast iseseisvast moodulist. Toiduhügieeni algõppe läbimise kohta said osalejad ka tunnistuse. Eesmärk oli suurendada Järva- ning Raplamaa kodu- ja hobikokkade teadmisi toidukäitlemisest, toetada nende paremat hakkama saamist kohalike toitude pakkumisel ning luua parem stardiplatvorm isikliku ettevõtlusega alustamiseks.
Kesk-Eesti giidide arenguprogramm algas samuti 2021. aastal. Toimusid igakuised veebi- ja kontaktkoolitused ning atesteerimise ringsõidud Rapla- ja Järvamaal. Raplamaalt soovis end täiendada ning giidiametit omandada 9 inimest, atesteerimiseni jõudis 4 giidi.
Õpituba, eestvedaja Reet Runge
Õpitoas toimuvad kord kuus tööpäeviti kohtumised ja loengud täiskasvanutele, oodatud on ka gümnaasiumiastme õpilased. Loenguid on pidanud president Kersti Kaljulaid, meedia- ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, ajaloolane David Vseviov, Heiki Hepner, Andres Sepp, Pille Ligi ja Taavi Ehrpais. Populaarsed loengud jätkuvad sel sügisel. Nende läbiviimist toetavad Kohila gümnaasium ning Kohila Keskkonnahariduse Keskuse kaudu Kohila vald.
AASTA ÕPPIJASÕBRALIK TÖÖANDJA
Rapla lasteaed Naksitrallid
Lasteaias on viimastel aastatel suurt rõhku pööratud meeskondlikule õppele. Viis töötajat koos valla logopeediga läbis Tallinna Ülikooli 1040-tunnise koolituse “Kaasava hariduse tähenduslik rakendamine koolieelses lasteasutuses”, mis andis osalejatele kaasaegse lähenemise kaasavale haridusele ja teadmise, kuidas parimal viisil pakkuda tuge igale lapsele. Kursuse lõputööna valmis praktiline materjal kuulmislangusega lapse toetamisest lasteaias, mis võiks olla väärtuslik abivahend ka teistele lasteaedadele.
Töötajatel võimaldatakse osaleda neile vajalikel ja tänapäevaseid lähenemisviise käsitlevatel koolitustel. Koolitusel viibimise ajaks määratakse töötajale asendaja või hüvitatakse ajaliselt.
Uutele töötajatele määratakse juhendaja või mentor vastavalt ametile. Samuti toetatakse töötajaid digikompetentside õppimisel ja robootiliste vahendite kasutuselevõtmisel õppetöös. Lasteaed pakub praktikavõimalusi erinevate kõrg- ja kutsekoolide õpilastele.
Kohila kunstide kool – eripreemia
Kuulumine loomingulistesse liitudesse annab nii õpetajatele kui ka õpilastele võimaluse pidevalt osa saada väljakuulutatud töötubadest ja koolitustest. Õpetajatel, personalil ja andekatel õpilastel on võimalus osaleda enda valitud koolitustel. Uuele õpetajale jagavad kolleegid oma kogemusi ja ettepanekuid ühistel kontsertidel, hindamistel nii otse kui ka meili teel, kuigi kõrgharidusega õpetajad reeglina juhendamist ei vaja. Kooli juhtkonna eesmärk on asjatundlik õpetajaskond ning kõrge organisatsioonikultuuriga haridusasutus. Kool ostab ja täiendab kunsti- ja muusikaõpetajatele vajalikke arvutiprogramme (animatsioonis Dragonframe; muusikas orkestratsiooni tarvis Sibelius jm).
Märjamaa vallavalitsus
Töötajatele võimaldatakse tasemeõppes õppimist ja erinevaid täiendkoolitusi (asutuse põhitegevusega seotud koolitused, juhtimisalased koolitused, töökeskkonna- ja tuleohutuse alased koolitused, meeskonnakoolitused, õppereisid jne). Teenistujale, kes osaleb tasemeõppes (õppesessiooni ajal) teenistuskoha arendamise eesmärgil, säilitatakse alates õppepuhkusel viibimise 21. kalendripäevast palk või töötasu 75% ulatuses. Uusi töötajaid juhendavad eelkõige vastavate osakondade juhid. Lisaks juhendab personalispetsialist ning ka kolleegid. Ametnikel on võimalus osaleda alustava KOV-ametniku koolitusel. Iga-aastaselt toimub meeskonnakoolitus. 2021. aastal osales vallavalitsuse 28 teenistujast 10 tasemeõppes, kiitusega diplomi sai 2 ametnikku. Asutus võimaldas oma teenistujatele erinevaid täiendkoolitusi ca 1039 tunni ulatuses.
Vallavalitsus pakub praktika võimalusi Tallinna majanduskooli, Pärnu kutsehariduskeskuse ja Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilastele.
Pajaka Puit OÜ
Töötajad osalevad koostööpartnerite (Luua metsanduskool, Vardi Metsaühistu, Riigimetsa Majandamise Keskus) korraldatavatel koolitustel ja täiendõppes ning elukohas toimuvatel vabahariduslikel koolitustel. Samuti osaletakse metsanduslikel kutsevõistlustel, mille eesmärk on propageerida metsandust, kutseoskusi ja tööohutust. Kuna metsanduse tehnoloogia ja masinad on pidevas uuenemises, toimub pidev digitaalne kompententsi uuenemine.
Pajaka Puit on Luua metsanduskooli tunnustatud praktikaettevõte. Igal aastal on praktikal vähemalt kaks noort.
