Rapla koalitsioonijuhid kohtusid vallarahvaga

Praegune koalitsioon hakkas Rapla vallas tööle aasta tagasi ja esimeste kokkuvõtete tegemiseks kutsusid koalitsiooni ja vallavalitsuse esindajad Rapla valla eri piirkondade inimesi endaga kohtuma.
Rapla kultuurikeskuses vestlesid rahvaga ning vastasid küsimustele vallavanem Gert Villard, majandus- ja keskkonnakomisjoni esimees Margus Jaanson, volikogu esimees Kalle Toomet ja aseesimees Rene Kokk.
Villard tunnistas, et aasta on olnud pikk ja probleeme palju, kuid lubas, et uusi murekohti nad juurde ei tee ja vanad lahendavad ära. Sellest, mis aasta jooksul on ära tehtud, tõi Kokk välja jalgpalli sisestaadioni valmimise ning keskväljaku II etapi ehituse alguse. Karmani silla ehitus jätkub pärast vaidlusi ning käsil on muusikakooli hanke väljakuulutamine. Põhimõtteliselt on olemas ka kergejõustikustaadioni projekt, aga head lahendust ootab Kuusiku lennuväli. Kokk mainis ka spaad ja kinnitas, et valla eelarvest seda ei tehta. Töö käib selle nimel, et kaasata ettevõtjate vahendeid ning juures oleks majutuse võimalus, millest Rapla maakonnas puudus on.
Vallajuhtidelt küsiti, kuidas palgakasvust tulenev tulumaksu kasv ja maamaksu laekumine valla eelarvet muudavad. Jaanson vastas, et see on nagu Ameerika auto – kõik, mis sisse paned, selle ära sööb, olgu need investeeringud või allasutuste palgad. Võrreldes Tallinna lähivaldade ja siinsete ametnike palkasid, on Jaansoni sõnul suured käärid sees.
Koka sõnul on positiivne, et Raplasse on tekkinud juurde elamufondi ja ka töös on päris mitu kortermaja projekti. Selles valguses ei tundugi utoopiline kunagi välja käidud eesmärk, et vallas võiks olla 15 000 elanikku. See tähendaks aga veel suuremat lasteaiakohtade defitsiiti. Samuti kõlas küsimus, kuidas kavatsetakse täita koalitsioonilepingu lubadust saada tugispetsialist igasse lasteaeda. Küsija ise peab oma lapse viima kodunt 17 km kaugusele, sest kodulähedases lasteaias logopeedi ei ole. Vastuseks nenditi, et eripedagoogide ja spetsialistide puudus vaevab tervet Eestit ja selle lahendamiseks peab riik samme astuma. Vald tegeleb motivatsioonipaketi kokkupanemisega, et tuua lasteaedadesse ja koolidesse vajalikke spetsialiste. Riigil on aga võimalus suurendada ülikoolis vastavate erialade õppekohtade arvu. Samas on elu näidanud, et paljud lõpetajad ei jätka haridussüsteemis.
Loomulikult esitati küsimusi nii Karmani silla kui ka kurikuulsaks saanud Mahlamäe ja Aasa tänava ehituse kohta. Silla kohta vastati, et hankes olnud projektis olid tehnilised tingimused valesti lahendatud, kuid koostöös küttesüsteemi torude omaniku Utilitasega saadi asi korda. Projekt läks 25 000 eurot kallimaks.
Mahlamäe ja Aasa tänava tööde seisaku põhjustasid lisatööd, mille oleks pidanud kooskõlastama Elektrileviga. Praegu projekt puudub ja enne kevadet ehitus jätkuda ei saa, kuid vahepeal tuleb talveks teed konserveerida. Reedel lepiti kokku, et ehitaja ise teeb selle töö 14 000 eest ära ja esimesel võimalusel tehakse kevadel kõik tööd, mis projektis ette nähtud.
Sellest tekkis küsimus, kes hankeid üle vaatab ja miks selliseid vigu varem ei märgata. Tõdeti, et järelevalve on vallas nõrk olnud ja Kokk tõi näiteid, kuidas nad on eeldanud, et projektidesse kaasatud oma ala spetsialistid teevad oma tööd korrektselt, kuid korduvalt pidanud nende pädevuses pettuma. Kokk sõnas, et selliseid probleeme ei oleks, kui kõik teeksid tööd, mille eest nad palka saavad. Selle peale küsiti, kas Rapla valla ametnike palgad on konkurentsivõimelised, ja vastati, et tõesti on vaja palgatasemed üle vaadata.
Veel oli juttu tänavavalgustusest, Rapla linna ääreala (Vesiroosi koolist raudteejaama poole) arendamisest ja vallaametnike suurest kaadrivoolavusest.

Seitse kohtumist
Kokku korraldati vallas seitse kohtumist: Kuusikul, Järlepas, Vahastus, Lipal, Kaius, Kodilas ja Raplas. Neist esimene oli 24. oktoobril ja viimane 14. novembril. Kokkuvõttes võib öelda, et osalus sõltus mingil määral ka kogukonna suurusest. Kõige rohkem oli rahvast Kaius, kuid kõige rohkem küsimusi tuli Järlepa rahvalt.
Valdavalt olid mureks ikka teede olukord, lasteaiakohad, kiire interneti jõudmine maapiirkonda, kriisivalmidus, mänguväljakud ja nende valgustamine, jalgratta parkimiskohad, busside ootepaviljonid ja nende valgustamine, investeeringud kohalikesse munitsipaalvalduses olevatesse hoonetesse, ühistranspordiküsimused ning tavateenuste kättesaadavus piirkondades (nt hooldusteenus).
Kohtumiste eesmärk oli anda vallakodanikele võimalus esitada küsimusi otse koalitsiooni juhtidele. Koalitsioon on seda meelt, et kindlasti korratakse selliseid kohtumisi ka uuel aastal. “Erinevate piirkondade kogukondadega kohtuti ka kevadel meie uue arengukava arutelude käigus. Enda kogemusest võin väita, et kahjuks kõige leigem huvi on Rapla linnas. Kutsuksin oma kodukandi inimesi rohkem kaasa lööma kohaliku elu kujundamisel. Kindlasti võetakse ettepanekuid arvesse ja ega iga idee leiagi kohe rakendamist, aga võib toetada erinevate muude tegevuste realiseerumist.
Kogukonnakoosolekud on kõik olnud elava diskussiooniga ja igati kasulikud vallajuhtidele. Nagu ühel koosolekul ka mainiti, ei ole volikogu inimesed mitte mingisugused erilised inimesed. Nad olid valmis rohkem panustama valla arengusse, aga on täiesti samasugused inimesed nagu iga teine vallakodanik,” sõnas Rapla abivallavanem Rain Terras.