2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõppevad tänaste plaanide kohaselt 2023. aasta jooksul, kuid juba täna ehitatakse mitmeid raudteed ületavaid rajatisi. Soovime, et oleksite kursis, mida raudtee tööprojekti koostamine endast kujutab ja milliseid tegevusi seoses sellega antud piirkonnas läbi viiakse.
Ehitustööd
Kohila vallas on lõppenud esimeste Rapla maakonnas asuvate Rail Balticu raudtee põhitrassi ristumiste ehitustööd.
Pisut üle aasta tagasi alguse saanud tööd Tagadi viadukti ning Künka tee viadukti ja Loone ökodukti ehitamiseks said oktoobrikuuga joone alla. Tegemist on esimeste Rail Balticu rajatistega, mis valmisid Rail Baltic Estonia OÜ juhtimisel.
„On hea meel, et objektid, mille ehitamisega aasta tagasi alustasime, on tähtajaks valmis saanud ning ehitajad on hoolimata keerulistest väljakutsetest teinud eeskujulikku tööd. Ristuvate rajatiste ehitamine on oluline ka Rail Balticu põhitrassi ehitustööde jaoks, kuna võimaldavad inimeste ja metsloomade liikumist ka raudtee muldkeha ehitamise ajal,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Praeguseks on Rail Balticu Eesti osas ehitatud, ehitamisel või ehituslepinguga kaetud üle kümne objekti, millest suur osa asuvad Rapla maakonnas.
Tagadi tee viadukt
Tagadi tee ühendab omavahel Tallinna-Rapla-Türi maanteed ning Kurtna küla ja Kohila alevit. Äsja valminud viadukt, mis on üks mitmest raudtee põhitrassi ristumiskohast Raplamaal, lahendab uue raudteeliini ristumise piirkondliku maanteega ning säilitab olemasolevad ühendused.
Tagadi viadukti puhul on tegemist tervikliku betoonist konstruktsiooniga, mille kogupikkus on 75 m. Viadukti kogulaius on 9,4 m, tagades kaks 3,5 m laiust sõidurada ning mõlemal pool sõiduteed on 1,2 m laiused piiretega eraldatud hooldusalad. Viadukti servades paikneb kaitsepiire.
Projekti raames ehitati ümber piirkonda jäävad maaparandussüsteemid (kraavid, truubid) ning rajati tulevase raudtee juurdepääsu- ja hooldusteede mahasõidud. Pärast viadukti ehitamist ning samaaegselt raudtee ehitusega rajatakse viadukti alla haljastatud loomarajad.
Loone ökodukt
Loone ökodukt ja Künka tee viadukt rajati Kohila valda Loone külla. Ehitusobjektid asuvad piirkonnas, kus peamiselt paiknevad majandatud metsad, põllud ja rohumaad. Üksikud majapidamised asuvad ehitusobjektist ca 500 meetri kaugusel.
Ökodukti pikkus on 80 meetrit ning ületuskoha laius varieerub vahemikus 70 m ületuskoha keskmes kuni 80 m selle otsades. Ökodukti eesmärk on turvaline raudteeületusvõimalus ja suurem liikumisvabadus erinevatele metsloomadele nagu põdrad, metssead, hundid, karud ja rebased, kuni pisikiskjate ja närilisteni välja. Nii raudtee enda kui ka ulukite turvalisuse huvides paigaldati ökodukti äärtesse puidust piirded. 2,6-2,8 meetri kõrgused piirded aitavad summutada müra, varjavad rongitulesid ja sulatavad loomade ülekäigu kokku ümbritseva loodusega. Ökodukti lagi koosneb 54 võlvielemendist, mis on 15 m pikkused.
Ökoduktile rajatud haljastus:
– Istutatud on 4100 lehtpõõsast ja 3700 puud
– Rajati 20 000 m² niidutaimede ala
– Rajati kaks madalapõhjalist konnatiiki
– Loomadele paigaldati peibutuseks 2 lakukivi, 2 sarvesügamispuud ja 300 m risuvalle.
Künka tee viadukt
Kohila vallale kuuluv Künka tee asub Loone külas ning külgneb vahetult põllu- ja metsamassiividega. Tee ühendab Tallinna-Rapla-Türi maanteed väiksemate kohalike teedega. Künka tee viadukt võimaldab kohalikul elanikkonnal liikuda üle raudtee ning säilitab olemasolevad ühendused. Sarnaselt Tagadi tee viaduktiga (asub Urge külas), on ka Künka tee viadukt raudbetoonist konstruktsiooniga.
Projekteeritud viadukti kogupikkus on veidi üle 53 m ning laius 9,4 m. Viaduktil on tagatud kaks 3,5 m laiust asfaltkattega sõidurada ning 1,3 m laiused piiretega eraldatud hooldusalad viadukti äärtes. Viadukti servadesse paigaldati kaitsepiirded. Vahetult raudteeliini kohale paigaldati kõrgem vandalismikindel tara.
Künka tee ehitustööde käigus tõsteti ümber olemasolevaid tehnovõrke ning rajati raudtee juurdepääsu- ja hooldusteede mahasõidud. Viadukti rajamisel ehitati ümber elektrivõrguga ristumised koos alajaamaga.
Künka tee viadukti ja Loone ökodukti ehitas AS YIT Eesti ning Tagadi tee viadukti AS TREV-2 Grupp. Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitamise kogumaksumus on 5,3 miljonit eurot. Tagadi tee viadukti ehitusmaksumuseks kujunes ca 2,7 miljonit eurot. Oktoobri lõpus avati Tagadi ja Künka tee viaduktid ka autoliiklusele. Lähinädalatel on oodata Urge ja Kalevi ökoduktide lõplikku valmimist.
Transpordiamet on sõlminud lepingu Kehtna-Põlma tee viadukti ehitamiseks GRK Infra AS-ga ning töödega plaanitakse alustada juba sellel aastal.
TREV-2 Grupp AS alustab ka Sikeldi viadukti (Varbola tee) ehitustöödega, mille valmimise tähtaeg on planeeritud 2024. aasta juuni lõpuks. Objekti maksumus on 2 289 936 € + KM. Detsembris selgub ka, milliseid liikluse ümberkorraldusi ehitustegevus kaasa toob.
Ehitusleping on sõlmitud ka AS-ga TREF Nord Selja ökodukti ehitamiseks.
Lisaks on ehitushanked välja kuulutatud ka Seli – Koigi – Alu viadukti, Kuku (Hagudi-Kodila) teeviadukti, Tagadi ökodukti ja Tallinna-Rapla-Türi Kohila Rail Balticu maanteeviadukti ehitamiseks.
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes saab Rapla maakonnas ühendust võtta:
Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Ingrid Lai, Rail Baltic Estonia keskkonna vanemspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht – [email protected]
