Riigikogus toimus 7. detsembril perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget. Vastuvõetud seadusega tõuseb jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.
Seaduse kohaselt suureneb ka üksikvanema toetus seniselt 19.18 eurolt 80 euroni kuus.
Samuti sätestab uus regulatsioon, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni. Peredes, kus on peretoetuste maksmine juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
Seadus näeb ette ka muudatuse elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses.
Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Natuke segane kas tõesti saavad need lapsed ,kes on 17-18 aastased ja on lihtsalt laisad ja tulid koolist ära ja võibolla mõni läks siis tööle ja saavad ikka lapsetoestust?