Piparkoogid ja jõulud käivad kokku nagu sukk ja saabas, kuigi tegelikult on piparkooke tehtud ka muude tähtpäevade puhul. Meie peres on piparkoogid ikka olnud jõuluaegne maiustus ja meie pere piparkoogitaigna retsepti olen ka Raplamaa Sõnumite veergudel aastal 2018 jaganud.
Tahtsin nüüd proovida ise piparkoogiglasuuri tegemist ja leidsin klassikalise glasuuri ja toonimisnipid Nami-Nami toidublogist.
Pean ütlema, et esmapilgul lihtne lähteülesanne – küpsetada paar plaaditäit piparkooke, valmistada umbes kolm glasuuri ja piparkoogid kaunistada – lõppes sellega, et köök nägi välja, nagu oleks seal plahvatus toimunud ja glasuuri tegemine sõi närvid ära. Piirdusin seekord tavalise valge, kakaoga toonitud pruuni ja kurkumiga toonitud kollase glasuuri tegemisega. Värvilised glasuurid tulid siiski natuke liiga paksud, nii et head joont nendega teha ei saanud. Lisaks olin hädas kilekottidega, kuna liiga hilja avastasin, et õigeid väikseid kilekotte mul kodus ei leidugi.
Oma kaunistamisoskuselt jään kõvasti alla õele, kelle piparkoogikaunistamine on aastatega arenenud justkui omaette kunstivormiks. Kui aga kallile inimesele kinkida omatehtud ja kaunistatud piparkooke, ei ole oluline mitte see, millised piparkoogid välja näevad, vaid mõte ja emotsioon nende tegemise ja kinkimise taga.
Vaja läheb: 1 munavalge, 3,5-4 dl tuhksuhkrut, toonimiseks kakaod, kohvi, kurkumit, marja- ja köögiviljade mahla jne.
Tee nii: Lisa tuhksuhkur vähehaaval munavalgele, sega lusikaga, kuni segu on ühtlaselt valge ja läikiv, aga mitte veel nõtkuv (tuhksuhkrut võib kuluda 3-4 dl, kogus oleneb munavalge suurusest).
Tee küpsetuspaberist väikene tuutu või võta väikene kilekott, otsa lõika pisike auk. Pane glasuur tuutusse ja kaunista piparkoogid vastavalt soovile. Glasuuri toonimise juures on oluline teada, et kui selleks kasutada mahla või muid vedelikke, muutub glasuur vedelamaks ja vajab juurde tuhksuhkrut. Ja vastupidi – kui lisada pulbrilisi värve, on vaja kasutada veidi vähem tuhksuhkrut, kui valge glasuuri jaoks oleks vaja läinud.
On ka oluline, et glasuuri värvimiseks kasutatav mahl pressitaks marjadest ja köögiviljadest välja vahetult enne glasuuri kokkusegamist. Poes müüdavad mahlad on tihtilugu palju lahjemad kui värskeltpressitud mahl ning ei sobi seetõttu värvimiseks.
