Virge Kuningas-Turu, Kaitseliidu Rapla maleva teavituspealik
Hiljuti lõppes Kaitseliidu Rapla malevas järjekordne sõdurioskuste kursus (SOK-kursus). Seekordne kursus oli aga isepärane – kursuse lõpetas 47 kaitseliitlast, kellest 10 olid naiskodukaitsjad.
Kümnel nädalavahetusel jagati kursuslastele sidepidamise, sõjatopograafia, lahingkannatanu käsitlemise, välioskuste, vastaseõppe ning relva- ja laskeõppe tarkusi ehk baasoskusi, mida iga sõdur hakkamasaamiseks vajab. Sellest, mida kursuslased ise arvavad, rääkisid naiskodukaitsja Lii Erm ja malevlane Jüri Maripu, kes mõlemad kursuse lõpetasid.
Kaitseliit jaguneb struktuuriüksusteks, nende hulgas malevad ja Naiskodukaitse. Kuidas teie Kaitseliiduni jõudsite ja liikmeks astusite?
Erm: Kui tekib tunne, et oled kogunud seni elatud elu jooksul natuke tarkust ja teadmisi, aga midagi on ikka puudu, et tahaks anda, panustada ja võimalusel õppida juurde, siis Kaitseliit, sh Naiskodukaitse on just see õige koht. Olin seda mõtet juba mitu aastat peas veeretanud, kuid puudu jäi julgusest. Sisemuses tõusetus küsimus, kas olen piisavalt hea panustamaks Eesti eest. Eelmise aasta detsembris võeti mind Kaitseliidu Naiskodukaitse Kohila jaoskonna liikmeks.
Maripu: Mina olen Kaitseliiduga liitumist kaalunud juba ammu. Kuna mind kaitseväe teenistusse ei võetud, oli soov saada teadmisi ja oskusi. Miks just nüüd liitusin? Kõik nagu loksus ise paika. Idanaabri alustatud sõda pani uuesti Kaitseliidu peale mõtlema. Mõtlesin veel, kuidas kodustele seda serveerida, et tahan minna ja et hakkan kodust ära olema. Aga siis õhtul teleris rääkis Kaitseliidu ülem ning naine küsis, et mida sa ootad. Sellega oli asi otsustatud. Lisaks jooksis sotsiaalmeedias ette Kaitseliidu reklaam liitumislingiga. Mõeldud-tehtud!
Kuidas te SOK-kursusele sattusite ja millised olid ootused? Milline oli teie senine tegelik ettevalmistus, kas üldse teadsite, mida oodata? Ja kuidas ootused täitusid?
Maripu: SOK-kursusele panin ennast kirja pärast Kaitseliidu liikmeks saamist. Soovisin olla tegevliige ja mul puudus igasugune eelnev väljaõpe. Ootused ja ärevus oli muidugi suur, et kuidas kõik olema saab. Mul sõprade hulgas on ka kaitseliitlasi ja tegevväelasi, nii et midagi olin kuulnud, põnevatest õppustest ja ühistest tegemistest. Ootused täitusid 100%.
Erm: Olin läbimas noorkotkaste ja kodutütardega baasväljaõppe laagrit, osalenud olin kahel korral, kui e-posti kaudu tuli info, et Naiskodukaitse naised võivad osa võtta SOK-kursusest. Tundus väga huvitav ja samas pisut hirmutav. Meestega võrdselt kõike koos? Eelkõige just füüsiline võimekus pani järele mõtlema. Täna olen ülimalt rahul. Hirmud hajusid ja ootused täitusid mitmekordselt. Sain teada, et õppida on palju ja tarkust ning uusi oskusi sain juurde kuhjaga.
Nimetage kolm head nüanssi, oskust või teadmist, mida sellelt kursuselt tsiviilellu kaasa saite. Kas olete häid oskusi ja teadmisi ka ellu rakendanud? Mida SOK-kursus inimesele annab?
Erm: Esiteks topograafia õpe – see oli minu kõige nõrgem koht – maastik, mets, asukoha määramine. Põnev ja samas ka eluliselt vajalik. Teiseks välioskused, oskused igapäevaseks toimetulemiseks. Tean nüüd, kuidas seljakotti pakkida, et see ka suure vihma korral kuiv püsiks, ning kuidas „kihiliselt“ riietuda, et hea ja mõnus oleks, kui on pikki vahemaid tarvis läbida. Ja muidugi see, kuidas igas olukorras tuld teha, süüa valmistada, vajadusel vett hankida.
Maripu: Õppisin, kuidas looduses kohanduda ja märgata asju, mida varem ei osanud: kauguste hindamine, kompassi ja kaardiga liikumine, kindlasti ka esmaabi ja selle andmine. Nüüd jälgin ümbrust veidi teisiti ja rohkem. SOK-kursus annab hulga vägevaid uusi sõpru ja tuttavaid, kelle peale võib loota. Samuti annab inimesele oskuse olla abistaja, mitte abivajaja.
Kursus jagunes kümneks etapiks. Mis jäi kõige paremini meelde, miks?
Maripu: Ma ei eelistaks ühte etappi teisele. Kõik õpped olid minu jaoks olulised. Kui, siis relva ohutu käsitsemine ja laskeharjutused. Relva ohutu kasutamine on eriti vajalik oskus, eksimisi ei saa ega tohi olla.
Erm: Mulle on samuti meelde jäänud relva- ja laskeõpe. See on see, mis mõjutab ning paneb mõtlema ja aru saama, miks ma tegelikult sellel kursusel olen: Eesti eest ja riigi kaitseks! Ülioluline on samas ka ohutus, vastutus ja teadmine, et minust sõltub otseselt kellegi elu. See on panustamine oma kodu ja pere turvalisusse ning oskus näha ette, analüüsida ja teha ning tegutseda vastavalt hetkeolukorrale ja vajadusele.
Mis oli kogu kursuse kõige naljakam kogemus?
Erm: Kõige mõnusam ja samas naljakam oli „laagri valve“ ja “vastase“ või „oma“ tuvastamine. Kuigi väljaõpe oli tõsine, saatis meid kogu kursuse vältel hea huumor. Ka rasketel hetkedel, kui arvasin, et enam ei jaksa, sain teada, et jaksan, sest kellegi hea sõna ja toetav käsi aitas edasi.
Maripu: Naljakam kogemus oli võib-olla see, et mingi hetk oli meil neli nädalavahetust järjest õpet ja siis tuli kaks vaba nädalavahetust. Kuidagi tühi tunne oli, kui töönädal läbi sai, ei teadnud, mida peale hakata.
Kas oli ka hirmsaid hetki?
Maripu: Kas just hirmus, aga väga ettevaatlikuks tegi pioneeriõppe praktiline osa. See on samuti selline eriala, kus eksida saab korra. Või siis kaks korda: esmalt, kui valid pioneeri eriala, ja teine kord, kui oled hooletu. Väga adrenaliinirohke ja põnev õpe, seda kindlasti.
Erm: Laskeõpe – paneb taas mõtlema ja tunnetama. Teadmine, et minust mitte väga kaugel käib päriselt sõda. Inimesed kaitsevad oma maad, kodu ja riiki vere ja elu hinnaga.
Mida te enda kohta sel kursusel õppisite?
Erm: Rõõm ja rahulolu kõikide nende inimeste silmades, õlg õla kõrval kogeda erinevaid olukordi ja situatsioone. Abistamist ja märkamist, hoolivust, ühtsust. See on põhjus, miks kuulun Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse. Õppisin kursusel seda, et soovin ja tahan anda oma panuse riigi heaks toimimiseks igas olukorras.
Maripu: Mina õppisin enda kohta seda, kuidas on tulla välja mugavustsoonist ja teha uusi asju.
Millega see kõik päädis? Ja kas kokkuvõttes jäid rahule?
Maripu: Kõik päädis sellega, et saime õpitut lõpurajal ette näidata ja panna proovile ka oma füüsise rännaku näol. Selle käigus sain enda kohta teada, milles olen hea ja millele peaksin rohkem rõhku panema. Aga kokkuvõttes jäin väga rahule.
Erm: SOK-kursus on seni parim kogemus minu elus: koos toimimine, vastutus, õppimine, oskuste saamine ja nende rakendamine praktikas, arvestamine, aitamine, hoolimine ja panustamine. Rahulolutunne, et minust sõltub palju, mina ise saan aidata ennast ja oma peret, mitte oodata ja loota, et keegi teine tuleb seda tegema. Valmis olen kriisideks: hetkel on talv ja tohutu lumi, võimalus, et tuleb hakkama saada ilma elektrita mitmeid päevi. Täna tean, et suudan ja saame hakkama.
Mida sa ütleksid inimesele, kel on Kaitseliiduga liitumise suhtes kõhklused?
Maripu: Ei ole vaja kõhelda, tule kohale ja sa saad juba esimesel õppel aru, et oled õiges kohas. Kui relvad ei ole päris sinu teema, siis on ka teisi väljundeid, kuidas saad ennast teostada. Tagalas näiteks, võimaldades võitlejatel võidelda, või küberkaitses, tegemist jagub siin kõigile.
Erm: Palun tule juba täna! See kogemus paneb maailma vaatama ja nägema teisiti kui varem ning Eesti riiki tundma suure ja tugevana. Oleme üks suur pere ja kaitseme vajadusel üheskoos oma kodu, perekonda ja riiki. Ja veel, täiesti kindlasti, saad sa sõpruskonna kogu eluks.
