Kuuno Ahlberg, Pirgu kรผla elanik
Kรคtte on jรตudnud talvekuud ja maa on muutunud valgeks. Jรคnes ja nirk on vahetanud oma kasuka valge vastu, paljud loomad on heitnud talveunne, et varasema rasva arvelt kuidagi hakkama saada. Kahjuks inimene ei saa talveunne heita, tema osaks on hakkama saada. Ja รผheks hakkama saamise oluliseks komponendiks on elekter.
Elekter loob meile harjumuspรคrase valguse, soojuse ja kodutunde, ilma milleta keegi oma elu enam ette ei kujuta. Ilmselt ei ole ka saladus, et elektri hind on tรตusnud kordi ja sellega seoses ka kรตikide kaupade, teenuste ja toasooja hind. Minul kรผllaltki suure elektrit tarbiva ettevรตtjana on seetรตttu jรตudnud kรคtte rasked ajad. Varem mรตistlik hind on tรตusnud mitmekordseks ja lahendust justkui ei paistakski.
Kasvatan kala Atla jรตe orus Pirgu kรผlas. Tรคpsemalt vikerforelli (Oncorhynckus Mykiss). Ja kui nรผรผd kรผsida, kuhu see elekter siis lรคheb, oleks vastus, et… kaladele sobiva elukeskkonna loomiseks. Nimelt vajab forell eluspรผsimiseks, toitumiseks ja kasvuks mitmeid kordi kรตrgemat hapniku lรคvikontsentratsiooni kui tavaline jรตekala. Kui ahven ja haug tunnevad ennast suhteliselt hรคsti ka 2-3 mg/l hapnikusisalduse juures, siis forellid hakkavad surema juba alla 5 mg/l. Seega hapnikku on vaja. Ja seda saab meid รผmbritsevast รตhust, mis sisaldab hapnikku ca 21%.
Vee aereerimiseks kasutatakse aeraatoreid, mis oma tรผรผbilt jagunevad kolme suurde rรผhma: laba-propellerajam, mis ujub veepinnal ja seob hapnikku vee รตhkupaiskamise hetkel; kรตikvรตimalikud รตhukompressorid, puhurid ja muud tehnikaseadmed, mida รผldisemalt nimetatakse kรผlgkanalpuhuriteks; ja viimaks jรครคb veel รผle lihtsalt tehnilise hapniku vette lisamine, kas siis lรคbi difuuseragregaatide vรตi hapnikukoonuste, kus vesi pumbatakse mahutitesse ja seal surve toimel seotakse hapnikuga. Kรตik need seadmed tarvitavad elektrit!
Kirjutasin selle pika jutu, et te suudaks aru saada, milleks mulle on vajalik elekter. Seda ei ole vรตimalik asendada, vรคhendada ega kuidagi muul moel kokku hoida. Isegi akende tihendamine ei aita. Reeglina รผkski kalakasvataja elektrit ei raiska, kรตik on alati vรคlja arvestatud. Nii et minule mรตjuvad jutud elektri hinna jรคtkuvast tรตusust ja kรคttesaadavuse vรคhenemisest ikka รครคrmiselt frustreerivalt.
Ja kui ma siis olen sunnitud kuulama mingisuguseid jutukesi sellest, kuivรตrd รตilis ja suur asi on rohepรถรถre… Nojah, ma lihtsalt ei suuda ennast kuidagi sundida omaks vรตtma sellist ebaloogilist mรตtet, nagu oleks vรตimalik kliimaga midagi ette vรตtta Euroopas, mille nn heide moodustab vaid 10% maailma omast. Ja justkui peaks sellega tegelemine hoidma รคra mingisuguse katastroofi.
Mul ei ole vรตimalik hinda lรตpptoodangusse paigutada, sest minu suurim konkurent ei ole mitte teine Eesti kalakasvataja, vaid Norra lรตhe. Aga lรตhe kasvab ookeanisumbas ja elektrit sinna ei kulu. Kaitsetolle lรตhele ei rakendu. Vot nii. Muidugi jah, tรตele au andes, hinda ma tรตstsin ja esialgu olen jรคtkusuutlik. Aga pikemas perspektiivis on Euroopa valitud suund hukatuslik mitte ainult minule, vaid samuti kogu Eesti majandusele, eriti tรถรถtlevale tรถรถstusele, pรตllumajandusele ja toiduainete tootmisele. Vรตtke mรตelda, mis juhtub nรคiteks Rapla vallas, kui pankrotti peaksid minema Alus toimetav Mamma (Saarioinen Eesti Oร – toim), Pirgus Harviker ja Kohilas vineeritehas. Rapla valla elanikud kaotaks hoobilt 600-800 tรถรถkohta. Sellega muutuks vรคiksemaks ka valla tulubaas ja suutlikkus oma kohustusi tรคita.
รkki oleks aeg mรตtlema hakata, kas me ikka peame kรตigega kaasa minema. Eestis on olemas vรตimekus toota ise oma elekter. Meil on olemas tootmiseks vajalik pรตlevkivi, mille varudest jรคtkuks maksimumtootmise korral 100-150 aastaks, tehnoloogia ja lรตpuks inimesed, kes suudavad nendega opereerida. Me tรคidame Preisi tรคpsusega ettekirjutisi, mis on tegelikult soovituslikud ja mitte keegi meid selleks ei sunni. รkki oleks aeg oma selg sirgu lรผรผa ja teha Eestimaal toodetud elekter odavaks?
“Hilja, peremees, hilja !”