Raamatukogude aasta on läbi, kuid eelmise aasta jooksul valmis raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisaini projekt, mida peetakse vajalikuks tuleviku raamatukogude jaoks.
Projekti eesmärk on arendada kolme eraldiseisva e-kataloogi asemel ühine kõikide raamatukogude vajadustega arvestav e-kataloog, mis lugejate jaoks muudab raamatute leidmise ja tellimise lihtsaks. Analüüsi põhjal saab tulevikus hakata arendama e-kataloogi jaoks vajalikku uut raamatukogusüsteemi tarkvara.
Projekti esitleti 17. jaanuaril Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus, kus analüüsi läbiviijate Rethink ja Ernst & Young Baltic esindajad esitlesid tulemusi ja tuleviku raamatukogude teenuste optimeerimise võimalusi ja klientide ootusi.
Raivo Ruusalepa (Ernst & Young Baltic) sõnul on raamatukogude põhitõde see, et igale lugejale leiduks raamat, mida ta soovib, ja raamatukogude tarkvara peaks seda toetama. Viimased 20 aastat on aga raamatukogudes olnud paralleelselt kasutuses kolm eraldiseisva ning kõikuva kasutusmugavusega e-kataloogi. Varasemad uuringud on näidanud, et mõistlik oleks nende asemel kasutusele võtta üks süsteem.
Kasutajauuringu tulemused
Projekti panustasid paljud Eesti raamatukogud, sh kooli-, ülikooli-, eriala-, linna- ja maakonna raamatukogud ning üks ülesanne oligi projekti läbiviijatel aru saada, kas erinevad raamatukogud on teenusevaates nii erinevad. „Tõdesime, et tegelikult nii väga polegi – kattuvused on päris suured. Nii et ühtne süsteem sobib küll kõikidele raamatukogudele,” rääkis Ruusalepp.
Rahalise poole pealt oli Ruusalepa sõnul võtmeküsimus see, kas jooksvad kulud – litsentsitasu, Eestis arendatud komponentide hooldus, arendajate palgad – mahuks sellesse suurusjärku, mida praegu raamatukogude süsteemide peale kulutatakse. Praegused rehkendused on küll ebatäpsed, kuid pigem läheb süsteem, vähemalt selle käivitamise alguses kallimaks. „Võttes sama raha, küsides ministeeriumitelt juurde, et soetada uus süsteem, saaksime tulevikus sama raha eest parema süsteemi, millega ollakse rahul,” sõnas Ruusalepp.
Oma jutu lõpetuseks ütles ta, et sellest ärianalüüsist võiks kaasa võtta mõtte, et uue süsteemi planeerimist ja juhtimise mudeli arutelu võib alustada juba täna.
Eveli Randlane (Rethink) rääkis teenusedisainist. Projektiga seoses korraldati kasutajauuring raamatukogude esindajate ja kasutajate seas, töötati välja persoonad ja nende teekonnad ning loodi e-kataloogi prototüüp ja testiti seda.
Randlane sõnas, et uuringuga otsisid nad vastuseid küsimustele, kuidas kasutatakse eri tüüpi raamatukogude teenuseid, mis on peamised harjumused ja eelistused seoses pakutavate teenustega ning milliseid probleeme tuleb tuleviku lahendust välja töötades silmas pidada.
Peamiste avastuste kohtas rääkis Randlane: „Kõik raamatukogud tõdesid, et muutused ühiskonnas ja ebaselged kasutaja ootused põhjustavad ebakindlust tuleviku osas ja üldse raamatukogude säilimise osas. Arvatakse, et kasutajad soovivad tulevikus raamatukogudelt palju suuremat avatust, paremat ligipääsetavust, rohkem toiminguid ja mugavusteenuseid.” Ta ütles ka, et e-kanalite tähtsus tõuseb ja kasutajad soovivad saada infot ühest keskkonnast.
Lugejauuringus selgus, et raamatukogudest on kujunemas kultuuri- ja hariduskeskused, mis liidavad kogukondi, raamatukogude madal sisenemisbarjäär peab jääma ja lugemisharjumusega inimesed elu ilma raamatukoguta ette ei kujuta. Peamiste lugemise motivaatoritena toodi välja uudishimu maailma suhtes ja soov ennast arendada regulaarselt omal initsiatiivil lugedes, tööga või õppimisega seotud vajadus ehk lugemise kohustus ning soov kujundada oma lapse või lähedase lugemisharjumust.
Randlane tõi ka välja, et enamasti valitakse raamatukogu kodu, töökoha või liikumistrajektoori lähedalt ning enamik peab end rohkem kui ühe raamatukogu püsikliendiks. Põhiteenuseks peetakse ikka raamatute laenutamist, lisateenuste tarbimine on pigem ebaregulaarne.
Emotsioone tekitav teema oli e-raamat. Endiselt eelistatakse paberraamatuid ja paljud isegi ei tea, kust e-raamatuid laenata saab. Lastele e-raamatuid ei tutvustata, kuna vanemad on niigi mures laste ekraaniaja pärast, ja audioraamatud pole sageli laste jaoks piisavalt ilmekalt sisse loetud.
Kataloog nagu e-raamatupood
E-kataloogide puhul tuli välja, et teadmised ja mingid kogemused olid olemas, üksikud oskasid mainida vähemalt ühe e-kataloogi nime ja kõige rohkem teati ESTER-kataloogi. Kõige teadlikumalt kasutatakse katalooge tööks või õppimiseks.
E-kataloogide probleemide poolelt toodi välja ebamugavus kasutaja jaoks, tervikülevaate puudumine, liiga palju ebaolulist infot, tulemusteni jõudmine on ebaloogiline, raamatute sisukorrad ja tutvustused puuduvad, mis aitaks teha valikut, kas raamat sobiks konkreetsele lugejale. Tulevaselt kataloogilt oodatakse vähem ebaolulist ja krüptograafilist sisu ning paljude soov on näha keskkonda, mis on e-raamatupoodidega sarnane. Randlane sõnas, et nende jaoks jäi kõlama ka mõte, et kataloog võiks olla abiks raamatu valimisel. „Praegu usaldatakse raamatukoguhoidjat, aga tahetakse, et raamatukoguhoidja teadmised tuleks läbi e-kataloogi koju kätte.”
E-kataloogi prototüüpi tutvustas Liis Vijar ühe näidiseks loodud kasutaja profiili abil. Prototüübi puhul ongi eeskuju võetud e-raamatupoodidest ja otsingu jaoks on eeskuju võetud Google’ist.
Projekti tutvustusele järgnenud küsimuste osas kommenteeris üks kuulaja, et alati on suur risk, kui lammutatakse mingi toimiv, kuigi mitte ideaalne süsteem, ja tehakse selle asemele üks suur ja loodetavasti toimiv süsteem. Sellele vastati, et vanu süsteeme kindlasti enne kinni ei panda, kui on näha, et uus süsteem päriselt toimib. Periood, kui kõik süsteemid paralleelselt jooksevad, on küll rahaliselt kõige kulukam.
Kuna natukene uuriti projekti raames ka lugejate füüsilises ruumis ehk raamatukogus käimise kohta, küsiti, mida selle juures märgati. Sellele vastati, et kõik lugejad nõustusid, et kõik raamatukogud on oma töötaja nägu.
Tänavu võetakse ette raamatukogusüsteemi detailanalüüs ning uuele raamatukogusüsteemile üleminek ja e-kataloogi kasutuselevõtt on praeguste plaanide järgi kavas alates 2025. aastast.
Mida arvatakse projektist Raplamaa raamatukogudes?
Kristiina Bender, Kohila raamatukogu juhataja: „Olen ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi arendamise poolt. Kindlasti peab arvestama sellega, kuidas otsingut optimeerida, kui süsteemi kasutavad kõik Eesti raamatukogud. Välja pakutud e-raamatupoega sarnane e-kataloogi kujundus tundub huvitav ja lugejasõbralik. Kindlasti tekib küsimus kulude osas – kui kulukas uue süsteemi väljaarendamine on ja millised oleksid planeeritavad liitumistasud.
Praegu on raamatukogudes kasutusel kolm erinevat süsteemi (RIKS, SIERRA, URRAM). Rapla maakonna raamatukogudes kasutatav raamatukogusüsteem RIKS on meile hetkel kõige sobivam ja võimaldab rohujuure tasandil kiiresti sisse viia muudatusi, sest tarkvara arendaja arvestab meie soovidega. Tsentraalse raamatukogusüsteemi puhul see kindlasti selliselt võimalik pole.”
Õie Paaslepp, Rapla keskraamatukogu direktor: „Olen üldises plaanis ühtse süsteemi loomise poolt. Uuringust võtsid siiski peamiselt osa Tallinna raamatukogud, maaraamatukogusid kaasati kahjuks vähe. Üldjoontes meie oleme rahul RIKS-iga, kus aasta lõpul lisandus mobiilisõbralik vaade. Rikswebil on palju lisavõimalusi, näiteks lugeja saab koostada endale lugemisplaane, vaadata laenutuste statistikat jm. Tean, et teistel süsteemidel on probleeme ja nt e-kataloogi ESTER on kallis ülal pidada. Peamine küsimus ongi see, kui kalliks see ühtne süsteem raamatukogude jaoks läheks.”
