Lähenevate valimistega seoses on ilmselt paljud meist mõelnud: „Mida saan mina teha, et Eestis oleks parem elu? Kuidas mina saan arengule kaasa aidata?“
Mõned valmistuvad valimisteks põhjalikult – loevad läbi erakondade valimisprogrammid, kuulavad valimisdebatte ning arutlevad sõprade või pereringis loetu ja kuuldu üle. Ning teevad selle põhjal otsuse. Teised otsustavad hääletamise e-valimislehel või hääletuskabiinis nimekirjadele otsa vaadates. Kuidas keegi otsuseni jõuab ning kelle poolt hääletatakse, on iga inimese isiklik valik. Oluline on, et otsus tehakse ja oma hääl antakse.
Iga inimene saab valikute kaudu mõjutada suuri otsuseid. Targa valiku aluseks on aga piisav informatsioon ning see kehtib ka riiklikult oluliste otsuste tegemisel. Statistikaamet on just praegu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viimas läbi rahvusvahelist täiskasvanute oskuste uuringut PIAAC, mis annab meile olulist informatsiooni hariduse ja elukestva õppega seotud otsuste tegemiseks. Uuringu eesmärk on koguda teavet inimeste igapäevaoskuste nagu lugemise ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta.
Pisut üle kümne aasta tagasi osales Eesti esimest korda PIAAC uuringus, siis oli meie „valimisaktiivsus“ sama nagu eelmistel riigikogu valimistel – 63%. Kokku andis oma „hääle“ tervelt 7632 Eestimaa elanikku. Saime teada, et Eesti täiskasvanute lugemis- ja arvutamisoskuse tase oli oluliselt üle OECD riikide keskmise, kuid üllatusena selgus, et kõrge kuvandiga digiriigi elanikkonna probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas jäid kesiseks. Nende ja veel paljude teiste teadmiste abil tegime teadlikke poliitikaotsuseid, mille mõju saame hinnata praeguse, aprilli lõpuni toimuva uuringuga.
Uuringu käigus küsitleb Statistikaamet juhusliku valimi alusel kuni 13 000 inimest vanuses 16–65 eluaastat. Iga valimisse sattunud inimene on unikaalne, sest esindab vanuse, soo, elukoha, hariduse või muude parameetrite järgi teisi enda sarnaseid Eesti elanikke. Raplamaalt on valimisse sattunud unikaalseid ja õnnelikke inimesi 323, kõik nad on saanud sügisel kutse uuringus osalemiseks. Nendega on juba võtnud või võtab ühendust Statistikaameti küsitleja ning koos lepitakse kokku uuringus osalemiseks sobiv aeg ja koht.
Intervjuu võtab aega ligikaudu 2-2,5 tundi. Selle käigus esitab küsitleja kõigepealt vastajale küsimusi ja seejärel tuleb iseseisvalt lahendada arvutis erinevaid elulisi ülesandeid. Tasub aga teada, et tegemist on siiski uuringu, mitte testiga. Kellelegi hindeid ei panda, saadud vastused üldistatakse analüüsi käigus, vastamise aeg pole loomulikult piiratud ning igaüks võib põnevaid ülesandeid lahendada nii kaua kui soovib. See on Sinu panus meie kõigi elu mõjutada võivate tuleviku otsuste tegemiseks. Tänutäheks ootab vastajat väike kingitus.
Põnevat lisalugemist leiad aadressil www.hm.ee/piaac.
