Viltimisest on Käsitöölase lehekülgedel varemgi juttu olnud, kuid siis oleme kirjutanud märgviltimisest ja praktiliste asjade tegemisest. Kõike kätega loodavat ei saa aga hinnata praktilise väärtuse järgi, mõni asi võiks lihtsalt silmailuks olla, või meenutamaks mõnd armsat hetke.
Rapla lähistel Alus elav Hedi Savi-Jundas on leidnud oma kutsumuse nõelviltimises ja tema käe all valmivad nii lemmikloomade koopiad, muinasjutulised haldjad kui ka tuntud tegelased. Hedi viltimise töötuba on nagu minimuuseum, kus igal sammul on midagi/kedagi vaadata ja vaimustus nähtust ei taha kuidagi raugeda. Pilku tõmbavad villaloomade detailid ja nende ilmekad silmad. Ja kui liiga kaua näiteks oravapoisiga prossile otsa jääd vaatama, tundubki lõpuks, nagu oleks tal hing sees ja ta teeks sulle vaikselt silma.
Midagi maagilist neis villavigurites on ja Hedi ütleb naerdes, et sarnasus Harry Potteri võlumaailmaga on tegelikult täiesti olemas. Ta usub, et nõelviltimine otsis teda ise üles. Ta on olnud väiksest peale käsitööinimene, nõelviltimisest oli ta küll kuulnud, kuid ei olnud sellega kursis ning see ei vaimustanud veel teda. Üks sügisõhtune jalutuskäik Tallinna vanalinnas aastaid tagasi viis teda aga käsitööpoodi, kus olid müügil ka kirjud kraasvillakotid ja viltimisnõelad. Juba esimest nõelatorkest villatutsu sai Hedi aru, et see käsitöötehnika on talle mõeldud. Ta nendib, et see äratundmine oli umbes samasugune, kui Harry Potteril võlukeppi ostes. Ja eks need viltimisnõeladki sarnane võlukepiga, mille abil luua midagi uut ja huvitavat.
