In Memoriam: Tiiu Susi (4. II 1950-14. II. 2023)

Tiiu Susi oli kauaaegne Rapla maakonna sädeinimene, kes on toimetanud erinevate valdkondade projektide ja tegemistega. Tiiu oli innustunud eestvedaja maakonna turismi- ja väliskoostöö korraldamisel, maakondlike sündmuste korraldaja. Ta on olnud mõisaomanike ja turismiettevõtjate ühenduste tegevuse koordineerija, missivõistluste kaaskorraldaja ja see nimekiri võiks veel jätkuda.
Tiiu Susi (neiupõlvenimega Sügis) sündis 4. veebruaril 1950. aastal Pärnumaal Tootsi alevis. Seejärel kolis pere Raplamaale Kaiu valda, kus isa asus tööle Kaiu kolhoosis.
1965. a lõpetas Tiiu Kaiu 8-kl kooli ja asus edasi õppima Rapla Keskkoolis, mille lõpetas 1968. a. Seejärel abiellus ta Tõnu Susiga, rajades kodu Rapla alevisse. Sellest kodust sai aastate jooksul suure pere mõnus koosolemise paik lastele, lastelastele ja sõpradele.
1974. aastal lõpetas Tiiu Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse planeerimise osakonna ökonomisti erialal.
1985. aastal asus ta tööle Rapla rajooni täitevkomitee plaanikomisjoni ökonomisti ametikohale, seejärel töötas ta plaanikomisjoni esimehe asetäitjana kuni 1989. aastani.
Seoses riigikorra vahetumisega ja Rapla maavalitsuse moodustamisega jäi Tiiu ametinimetuseks 1990.–1991. aastal majandusosakonna kaubanduse peaspetsialist. Tema korraldada oli maakonna kaubandus: käibele tulid ostukaardid, toimus toidutalongide jagamine valdadele, kaupadele olid määratud piirnormid.
Seejärel tööülesanded muutusid ja Tiiu hakkas tegelema maakonna turismindusega, ametinimetuseks turismispetsialist. Tiiul tuli vastutada maakonna tutvustamise, reklaami, turismi ja sõprussidemete arendamise eest.
Ühiskondliku ülesandena täitis ta Riigi- ja Omavalitsustöötajate Ametiühingu Rapla rajooninõukogu esimehe ametikoha, hiljem oli maavalitsuse usaldusisik.
Alates 1995. aastast oli tema lisakohustus maakonna missivõistluste korraldamine, mida ta tegi 10 aastat järjest koos Imbi Kalbergiga. Tiiut kutsuti suisa missiemmeks. Hea korralduse ja ainulaadsuse tõttu leidsid Rapla missivõistlused äramärkimist ka riiklikus meedias. Tiiu rõhutas: “Meie pole kunagi tüdrukutes ainult ilu hinnanud, vaid ka tarkust ja sarmi! Tahaks loota, et kõik sel üritusel osalenud on saanud juurde julgust ja kogemusi ning see on aidanud neil elus kergemini hakkama saada.“
Tiiu oli ka üks ettevõtlike naiste assotsiatsiooni (EENA) vedajatest, millest sai hiljem RENA – Raplamaa ettevõtlike naiste klubi. Sama ühendus pärjas 2004. aastal Tiiu aasta naise tiitliga.
Igal aastal annab Vanavanemate Fond välja imelise vanaema ja vanaisa aunimetust. Maakondade esitatud kandidaatide hulgast valis Vanavanemate Fond „Aasta vanaemaks 2012“ Tiiu Susi.
Tiiu aitas korraldada maavalitsuse ja sõprusmaakondade (Nurmijärvi, Madona ja Raseiniai) koostööd ja delegatsioonide vahetusi. Madona rajooni välissuhete korraldaja Ruta Klodane rääkis, et ei kujuta Raplat ilma Tiiuta enam ettegi.
Tiiu oli maakonda tutvustavate voldikute ja brošüüride ning koguteose „Raplamaa loodus, aeg ja inimene“ kahe esimese osa väljaandmise algataja, toimetuskolleegiumi liige ja projektijuht. Raamatute koostaja Jaanus Kiili märkis oma pühenduses, et „tänu kuulub Tiiu Susile, kelle optimism ja töötahe oli selleks jõuks, mis tõi selle raamatu lugejateni“.
Maakonnas tunti Tiiut kui aktiivset ja väsimatut turismielu edendajat. Tema oli ka see, kes MTÜ-le Raplamaa Turism ja seltsingule Rattaga Raplamaal eluvaimu sisse puhus. Koostöös koostati Rapla maakonna 18 erinevat rattamatka marsruudi kaarti.
18. veebruaril 2022 tunnustas Raplamaa Omavalitsuste Liit Tiiu Susi Rapla maakonna hõbedase vapimärgiga.
MTÜ Raplamaa Turism esindajana osales Tiiu veel 2022. aastal Raplamaa arengustrateegia töörühmas. Ta oli ka Rapla maakonna pensionäride ühenduse juhatuse liige.
Tiiu on ema kolmele tütrele ja vanaema seitsmele lapselapsele – kolmele poisile ja neljale tüdrukule. Vanaema Tiiu oli see, kes oskas lapsi õnnelikuks teha. Lisaks maitsvate söökide valmistamisele leidis ta aega nendega erinevaid mänge mängida ja sealjuures kõigile vajalikku tähelepanu jagada. Tiiul oli oma väike reegel selleks, et lapsed ja lapselapsed ikka koju tulla tahaksid: „Lapsi ei peaks vanavanemate juures ootama nimekiri töödest, mis tegemist tahavad! Üksteist aidatakse ikka, ka ilma sundimiseta.“
Tiiu rõõm ja optimism jäävad meiega.

Rapla maavalitsuse endised töötajad
Raplamaa Omavalitsuste Liit
RAEK