Vabariigi aastapäeva tähistati enamasti hommikuse lipuheiskamisega, aga Teenuse piirkonna inimesed lähenesid natukene teistmoodi. Keskpäeval koguneti Teenuse mõisa, et pärast hümni laulmist klaase kokku lüüa, üksteist õnnitleda, kuulata külavanema ülevaadet valmivast raamatust, vaadata rahvatantsijate esinemist ning võtta mõõtu Eesti-teemalisel viktoriinil.
Tähtsaks päevaks olid külla tulnud naabrid Kullamaalt, täpsemalt nende rahvatantsurühm Kullakesed, kelle ridades tantsivad ka kaks Teenuse naist, ning folklorist Mari Sarv, kelle juured on samuti Teenuse piirkonnas.
Rahvatantsijad esinesid kolm korda, iga kord kahe tantsuga. Esitati juba tuntud tantse ning ka päris uusi. Viimastest oli üks kaasahaaravamaid „Olemine”, mida tantsiti Trad. Attack! loo „Oh oleks minu olemine” järgi.
Kuigi Teenuse, Luiste ja Urevere külavanem Maris Leemets oleks soovinud vabariigi aastapäeval esitleda piirkonna raamatut, on tööd sellega olnud rohkem, kui esialgu arvati. Raamatu trükifail peaks siiski peagi valmima, nii et esitluspäev ei ole enam kaugel. 24. veebruaril näitas Leemets aga mõningaid slaide nende piirkonna raamatu kohta ja osa raamatust sai ka juba sirvida. Võib kinnitada, et raamatu koostamisega on tehtud tõesti põhjalikku tööd.
Raamat katab kolme tänast küla – Teenuse, Luiste ja Urevere. „Tänaste külade sisse on aga peidetud hulk külasid, millel varem olid teised nimed,” sõnas Leemets. Teenuse piirkonna inimeste lugusid on ilmunud teiste külade ja piirkondade kohta koostatud raamatutes, kuid näiteks kadunud Jõeääre küla ei ole seni üheski raamatus kajastatud ja kuna seal elasid Teenuse küla inimeste sugulased, võeti seegi raamatusse sisse, et kohast säiliks mingigi mälestus.
Piirkonda, mida raamat katab, jääb kolm mõisa – Teenuse, mis on kohaliku elu peamisi keskpunkte, Tolli, mis on ajalooliselt piirkonna üks vanimaid ja kuulub nüüd erakätesse, ning Luiste, mis kuulub pangale ja on praeguseks praktiliselt kokku kukkunud.
Raamat on jagatud kaheks osaks. Esimene kajastab üldist eluolu, ehk neid lugusid, mis ühegi talu loo alla ei kvalifitseeru, ja teises osas on talude lood külade kaupa. Esimese osa puhul tõi Leemets välja, et nad leidsid inimese, kes on uurinud piirkonna arheoloogiat ja oli nõus kirjutama artikli sellest, kuidas 7000 aastat tagasi oli merepiir nende õuel. Saarlased tulid toona Urevere ja Luiste juures mandrile, elasid ja püüdsid kala väikestes külakestes ning sõitsid siis tagasi.
Esimeses osas on ka lood piirkonna loodusest, haruldastest lindudest, pärimuspaikadest, põlispuudest, seal toimunud lahingust, maamärkidest ja nende tekkeloost, seltsielust kolhooside ajal ja tublidest inimestest.
„Raamatu teine osa on neile, kes siit pärit või siin elavad, ilmselt palju huvitavam,” sõnas Leemets. Kokku saab raamatusse 250 lugu ja kuni 1500 fotot. Kõige toredam oli Leemetsa sõnul uute lugude kogumine ja vanade talukohtade otsimisretked maastikul. Neid lugusid on veel ja veel, näiteks nädala jooksul enne vabariigi aastapäeva jõudis Leemetsani kaks täiesti uut lugu. Nii et valmiv Teenuse piirkonna raamat võib ühel hetkel saada järje.
Päeva teine pool kulges mõttetöö vaimus. Eesti-teemalise viktoriini oli koostanud Silvi Resik ja mitu küsimust oli ta leidnud saatest „Eesti mäng”. Näiteks küsiti viktoriinil, millised on kaks sel aastal lisandunud uut lipupäeva, kes on selle aasta loom, lind ja puu, kus asub vabariigi 100. sünnipäevaks rajatud esimene tammik ja Märjamaa valla tammik, milline on populaarseim lehmanimi ja kuidas nimetati esimese vabariigi ajal kolmveerandliitrist viina.
Kõige keerulisem küsimus, millele ka internet vastust ei teadnud, puudutas tänavust sauna-aastat. Küsimuse, kes või mis on saunasüüja, õiget vastust (müstiline tegelane, saunast suitsu eemaldaja) ei teadnud keegi.
Resiku sõnul on ajalugu uurides välja tulnud, et vanasti oli neil igal peol viktoriin olnud, kuid alati tuli küsimused kultuuriosakonnas ära kinnitada. Täna sellist bürokraatiat enam pole ja Resik arvas, et viktoriinide korraldamise traditsiooni võiks nende piirkonnas taastada.
