Allar Haljasorg,
Kohila vallavanem
Valitsuse ettepanek suurendada omavalitsuste finantsautonoomiat on tervitatav, iseasi, kuidas valdav osa valdasid suudavad ettepanekut edukalt realiseerida. Poliitikutel on ahvatlus muuta kehtivaid rahastamise aluseid ning teha seda efektiivsete ja lasterikaste valdade arvelt.
Seni on Kohila vald olnud üks efektiivsemaid valdade seas. Nii oli aastal 2020 Kohila vald Eesti 79 kohalikust omavalitsusest finantsolukorra indeksi* järgi üks parimaid, saavutades maksimumi kõikides finantsseisu mõjutavates näitajates. Viimastel aastatel on Kohila vald finantsolukorra indeksi edetabelis langenud juhtpositsioonilt keskmike sekka. Selline muutus johtub viimaste aastate Kohila valla tarkadest investeeringutest.
Efektiivsusindeksi järgi on Kohila vald jätkuvalt Eesti üks parimatest ja Kesk-Eestis lausa parim. See viitab, et vajalikud, kuid alati mitte kõige lihtsamad juhtimisotsused on langetatud ja tegevused ellu viidud.
Puhas looduskeskkond on olnud Kohila valla jaoks oluline ja seetõttu on veemajandusprojekti investeeritud üle 25 miljoni euro, mille maksumusest valdav osa rahastati Euroopa Liidu vahenditest. Kohila valla Aespa–Vilivere piirkonda loodi rohkem kui 2800 kinnistule võimalus liituda puhta joogivee trassi ja reovee äravooluga. Eelmisel aastal valmis uus nelja rühmaga lasteaed Aespas, kus jagub kohti 80 lapsele. Lasteaia ehitust finantseeriti Kohila valla vabadest finantsvahenditest ning pangalaenuga.
Esiletoomist väärib ka positiivne demograafiline areng – ajal, kui enamikus Eesti omavalitsustes elanike arv kahaneb, kasvas Kohila valla elanike arv aastaga 165 inimese võrra. Vastupidiselt Eesti loomuliku iibe näitajale, mis ei anna põhjust rõõmustamiseks, oli Kohila vald möödunud aastal üks vähestest positiivse iibega valdadest.
Kohila valla vanuseline struktuur viitab piirkonna suurele potentsiaalile. Kuni 18-aastased noored moodustavad elanikkonnast 26,2%, tööealised (19–64 a) 58,1% ja eakad (65+ a) 15,7%.
Energiatõhusa lasteaia ehituse kapitaliinvesteering iga lapse kohta on arvestuslikult 50 000 eurot, lisaks tuleb vallal arvestada igakuise 500-eurose kohamaksumusega. Kohila vallas moodustavad hariduskulud üle 2/3 põhitegevuse koondkuludest, mis näitab, et Kohila vald nii väärtustab kui ka panustab haridusse.
Samal ajal, kui mitmed volikogud kaaluvad, kas vallas peaks olema neli või viis kultuurimaja, puudub Kohilal kaasaegne rahvamaja sootuks. Küll aga on omavalitsus rahastamas erinevaid kultuurisündmusi valla eri piirkondades, mis on rahva poolt oodatud ja menukad.
Valla suurim rahaline väljakutse on Kohila gümnaasiumi hoonestuse renoveerimine. Koolis omandab haridust 900 õpilast. Väike, aga tubli Kohila ei ole võimeline 12–15 miljonit eurot leidma üksnes valla eelarvest.
Riik on rajanud riigigümnaasiumid keskustesse, aga riik peab arvestama ka teiste piirkondade vajadustega. Edasine ei sõltu vaid kohalikust rahvast ja nende esindajatest, vaid riigi valitsejatest ja nende otsustest.
* Rahandusministeerium hindab regulaarselt kohalike omavalitsuste finantsseisundit ja tõhusust. Finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaate omavalitsuse finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste omavalitsustega. Indeks kujuneb seitsme olulisema finantsseisu mõjutava näitaja alusel. Efektiivsusindeks on koostatud nelja näitaja alusel, millel on oluline mõju kohaliku omavalitsuse finantsolukorrale.
